Põlva vapp
Allikas: Vikipeedia
Põlva vapp on Eesti haldusüksuse Põlva linna vapp.
Vapp on kinnitatud 23. jaanuaril 1995.
Sisukord |
[redigeeri] Vapi kirjeldus
Hõbedase vapikilbi keskel seisab roheline kukk. Vapi ülaossa jäävad kaks sinist viieharulist õit. Kukk suundub paremale, hoides ülestõstetud jalas (kaardi)keppi, teise jalaga toetub ta neerja kujuga rohelisele jalgealusele.
[redigeeri] Põhjendus
Kukk (kikas) on sümbolina kahe tähendusega. Ühelt poolt on ta heraldikas vabaduse sümbol, ja Põlva oli taastatud Eesti Vabariigis esimene alev, kes end linnaks kuulutas. Teisalt, eriti kooskaardikepiga, on K.(aabitsakukk) hariduse ja kooliõpetuse sümbol. Põlva linn on alguse saanud kihelkonnakiriku ümber kujunenud külast, siinses kirikus on töötanud pikka aega õpetajana Eesti haridusajaloos silmapaistvat kohta omavad J. G. Schwartz, kes andis välja õpikute sarja "Koli-ramat" ning G. A. Oldekop. Lisaks on Põlvaga seotud üks rahvusliku liikumise juhte ja folkloori kogumise algataja J. Hurt ning eesti rahvusliku pedagoogikateaduse üks rajajaid J. Käis. Põlva on pikka aega olnud vähemalt oma lähema ümbruse hariduskeskuseks, siin asus 1688. a. üks kahest Võrumaakoolist, 1833 avatud kihelkonnakool oli tol ajal esimene Võrumaal. Neerja kujuga roheline jalgealune sümboliseerib Põlva linnaasumist paljudel küngastel ja Ora ürgoru pervedel. Kaks sinist viieharulist õit on stiliseeritud linaõied, mis viitavad linakasvatusele - pikka aega Põlva ümbruse talupoegadele peamiseks sissetuleku allikaks olnud tegevusele. Just linakasvatusest saadud tuludega hakkasid Põlva kihelkonna talupojad XIX sajandil oma talusid päriseks ostma, see võimaldas omakorda pöörata rohkem tähelepanu kultuurile ja kaubandusele, mille keskuseks sai Põlva. Ka sümboliseerivad kaks õit Põlva koosnemist kahest osast, millest üks on kujunenud kirikuküla laienemisel ja teine paari kilomeetri kaugusel raudteejaama ümber.
