Pendipäev
Allikas: Vikipeedia
 |
Võimalik autoriõiguste rikkumine. Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele. Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud. |
| See artikkel vajab toimetamist |
Teateid on üksnes mõnedes vanemates 18. ja 19. sajandi trükiallikates, päev oli 19. sajandi lõpuks täiesti unustatud. J. W. Boecleri kirjutatud raamatus "Eestlaste ebausukombed, viisid ja tavad" (ilmus 1854. aastal Fr. R. Kreutzwaldi kommentaaridega) nimetatakse seda Harjumaal tuntud püha usside ärkamise päevaks. Sel päeval ei tohtinud metsast puid koju tuua ega ka terariistadega töötada. Veel pööras kala pea kalda poole.
Pendipäevale on nime andnud õhtumaa munkluse patriarh, benetiktiini ordu alusepanija ja Monte Cassino kloostri abt Benedictus Nursiast, kes suri 21. märtsil 467. Pärast reformatsiooni pendipäev kaotas oma tähtsuse ja ununes. Ainsaks märgiks pühamehe kunagisest üldtuntusest Tallinnas on maalitud kujutis Niguliste peaaltari aluskapil ehk predellal. Benedictus on seal kujutatud mustvalges rüüs, peas lamedapõhjaline must mütsike, paremas käes patriarhi rist, vasakus raamat mungaordule reeglite andmise märgina.
[redigeeri] Välislingid
- Pendipäevast Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasis Berta
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia reeglitele.
