Pereslavl-Zalesski
Allikas: Vikipeedia
|
Pereslavl-Zalesski
[ peresl'avl zal'esski ] vene Переславль-Залесский
{{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}} {{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} |
 Pereslavl-Zalesski lipp
 Pereslavl-Zalesski vapp
Pindala: 22,9 km²
sealhulgas maad {{{sh maad}}} km²
Elanikke: 42 900 (2005)
|
Pereslavl-Zalesski on linn Venemaal Jaroslavli oblastis, Pereslavli rajooni keskus. Asub Pleštšejevo järve lõunakaldal kohas, kus sinna suubub Trubež, 130 km Moskvast kirdes.
Pleštšejevo järve ümbrus oli asustatud juba meie ajaarvamise alguses, kui seal elasid soomeugrilased.
Linna asutas 1152 Juri Dolgoruki Zalesje pealinnaks. Nime võttis ta Lõuna-Venemaal asuva Perejaslavli järgi; alles hiljem lühenes nimi Pereslavliks. Pereslavl-Zalesski on võimalik tõlkida ka "metsatagune Pereslavl". Linnaks sai ta 1178.
Dmitri Aleksandrovitš, kes oli 1276–1294 (vaheajaga) Vladimiri suurvürst, elas ise Pereslavlis, mistõttu see oli sellal faktiliselt Vladimiri vürstiriigi pealinn. 1302 liideti Pereslavl-Zalesski Moskva vürstiriigiga. 1382 ja 1408 vallutas ja röövis linna paljaks Kuldhord, 1608 Rzeczpospolita.
1692 rajas Peeter I Pleštšejevo järvele väikese laevastiku, millest kasvas välja Venemaa sõjamerelaevastik.
Linnas on Fjodorovi ja Nikolski nunnaklooster ning Troitski Danilovi ja Nikitski mungaklooster. Upenski-Goritski klooster ei tegutse. On ka palju kirikuhooneid.
Linnas asuvad Venemaa TA Programmisüsteemide Instituut, "Kodaki" keemiakombinaat, tekstiilitööstus ja õmblusvbrik. Toiduainetest toodetakse leiba ja juustu. On ka masinaehitusettevõte ja tubakavabrik.
Linna lähedal asub auruvedurite muuseum. Linna piiril asub Kleštšenski kompleks, 11. sajandist pärit Kleštšini linna muldvallid.
[redigeeri] Välislingid
