Pyrrhon
Allikas: Vikipeedia
Pyrrhon [p'ürron] Elisest (umbes 360 eKr – 270 eKr) oli Vana-Kreeka filosoof, keda tavaliselt peetakse esimeseks skeptikuks ja kes oli tema järgi nimetatud koolkonna pürronismi rajaja.
Diogenes Laertios ütleb Apollodorost tsiteerides, et Pyrrhon oli algul maalikunstnik ning tema pilte võis näha ühes Elise gümnaasiumis. Hiljem hakkas ta Demokritose teoste mõjul filosoofiks. Stilponi õpilase Brysoni kaudu tutvus ta Megara koolkonna dialektikaga.
Pyrrhon võttis koos Anaxarchosega osa Aleksander Suure retkedest idamaadele ning õppis Indias gümnosofistidelt ja Pärsias maagidelt. Paistab, et ta võttis ida filosoofidelt üle üksildase elu.
Naasnud Elisesse, elas ta vaeselt, kuid elislased ja ka ateenlased austasid teda väga. Ta sai Ateena kodakondsuse.
Tema õpetused on teada põhiliselt tema õpilase Phleiose Timoni (Sillograafi) satiirilistest kirjutistest. Tema õpetuse põhiprintsiipi väljendab sõna "akatalepsia", mis tähendab võimatust teada asju nende enda loomuses. Igale väitele saab sama õigustatult vastu seada vastupidise väite. Seetõttu tuleb säilitada intellektuaalse kahevaheloleku hoiak. Timon väljendas seda nii: ühtki väidet ei ole võimalik teada paremini kui mõnda teist. Need tulemused käivad elu kohta üldse. Et midagi teada pole võimalik, siis ainuke õige hoiak on ataraksia (meelerahu).
Et teadmine on võimatu, ja seda isegi omaenda teadmatuse või kahtluse kohta, siis tark inimene peaks tõmbuma endasse, vältides pingeid ja meeleliigutusi, mis tulevad tühistest ettekujutustest.
Tegemist on agnostitsismi esimese ja kõige radikaalsema väljendusega filosoofia ajaloos.
Selle järelmid eetikas on võrreldavad stoikute ja epikuurlaste tüünuse ideaaliga.
