Rait Maruste
Allikas: Vikipeedia
Rait Maruste (sündinud 27. septembril 1953 Pärnus) on Eesti kohtunik.
Aastatel 1992–1998 oli Rait Maruste Riigikohtu esimees, aastast 1998 alates on ta Eesti nimetatud kohtunik Euroopa Inimõiguste Kohtus.
Sisukord |
[redigeeri] Sõnavõtud ajakirjanduses
Maruste on eesti kohtuniku kohta ebatavaliselt palju ajakirjanduses sõna võtnud. Kui Riigikogu 2002. aastal esimest korda keelustas valimisliidud, leidis Maruste, et tegemist on poliitilise, mitte õigusliku probleemiga.[1] See põhjustas mitmeid vastuväiteid.[2] [3] Maruste on pooldanud iseseisva konstitutsioonikohtu loomist ja sellesse üksikisikutel pöördumise võimaluse loomist.[4] Ta on avaldanud arvamust, et Euroopa Liiduga ühinemise referendumi "ei" puhul tuleks välja kuulutada Riigikogu erakorralised valimised;[5] et tuleks kehtivat põhiseadust muuta või vastu võtta uus põhiseadus,[6] [7]
[redigeeri] Arvamus presidendivalimiste kohta
15. septembril 2006 avaldas Rait Maruste "Postimehes" artikli "Valimine, süüme ja vastutus," milles kritiseeris presidendivalimiste ümber toimuvat.[8] Maruste seadis kahtluse alla presidendi süümevande järgimise Arnold Rüütli kahtlustamise tõttu repressioonides osalemises, samuti erapooletuse kohustuse rikkumises ning valimismehhanismide põhiseaduse mõtte vastases ärakasutamises. Samal päeval lubas Rahvaliit pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtu poole, teada saamaks, kas tegemist on kohtu ametliku seisukohaga. [9] Arnold Rüütel teatas oma avalduses, et kohtunik Maruste on "ametisolevat riigipead avalikult poliitiliselt rünnates loonud pretsedendi, mis ei anna head eeskuju praeguses ühiskondlikus debatis erapooletust nõudvate ametikohtade sihilikust politiseerimisest." Samuti palus Rüütel teema edasisel käsitlemisel austada (muidu üksnes kriminaalmenetluses kehtivat) süütuse presumptsiooni.[10] Sama päeva õhtul teatas Maruste ETV uudistesaates, et artiklis avaldatud seisukohad olid tema seisukohad. "Kahetsusväärselt kirjutas Postimees minu nimele alla "Euroopa inimõiguste kohtunik" ja lisas kohtunikutalaaris pildi minuga kooskõlastamata," sõnas Maruste. "Kohtul pole sellega küll midagi pistmist."[11]
[redigeeri] Teosed
- "Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitse." (Juura: Tallinn 2004) ISBN 9985751493; EAN 9789985751497
- "Psühholoogia alused." (koos Talis Bachmanniga) (Ilo: Tallinn 2003) ISBN 9985575164
[redigeeri] Viited
- ^ Rait Maruste. "Poliitiline ja õiguslik otsustamine." Postimees 05.06.2002
- ^ Eha-Mai Graf, Andrus Ristkok. "Parteiline diktatuur." Postimees, 12.06.2002[1]
- ^ Jüri Adams. "Kohtunik kui kodanik." Postimees 26.06.2002[2]
- ^ Rait Maruste. "Vits, mis aitaks riigi põõsast välja." Postimees 02.05.2001 [3]
- ^ "Maruste: "ei" referendumil nõuab erakorralisi valimisi" Postimees 04.07.2003[4]
- ^ Rait Maruste. "Eesti enne euro-otsust." Postimees 12.06.2001 [5]
- ^ Rait Maruste. "Käes on aeg uue põhiseaduse teksti koostamiseks." 23.04.2005 [6]
- ^ Rait Maruste. "Valimine, süüme ja vastutus." Postimees 15.09.2006 [7]
- ^ "Rahvaliit pöördub Rait Maruste asjas Euroopa Inimõiguste Kohtu poole." Postimees 15.09.2006 [8]
- ^ "Arnold Rüütel: loodan, et minu suhtes kehtib süütuse presumptsioon." Postimees 15.09.2006 [9]
- ^ "Maruste: kohtunikel on õigus arvamust avaldada." Postimees, 15.09.2006 [10]
[redigeeri] Välislingid
- CV Juridica lehel
- Andmed Tartu Rotary klubi lehel
- "Maruste: üleeuroopalist sandarmeeriat pole" Postimees 13.11.2000. Intervjuu Rait Marustega.
- Rait Maruste. "Inimõigused on Euroopa teema." Postimees 06.12.2000. Euroopa Liidu põhiõiguste hartat tutvustav artikkel.
- Rait Maruste. "Õigus ei lõpe sõnadega paberil, vaid algab sellest." Postimees 31.07.2001. Arvamuslugu Eesti õiguse arengust teisel iseseisvusperioodil.
