Sotsialistide-Revolutsionääride Partei
Allikas: Vikipeedia
Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (lühend SR; vene Партия социалистов-революционеров) oli 20. sajandi algupoolel tegutsenud partei Venemaal. Selle liikmeid nimetati sotsialistideks-revolutsionäärideks ehk esseerideks (partei nime lühendist SR).
Partei asutati 1901 paljude narodnikute gruppide ühinemise tulemusena. Partei 1906 vastu võetud programm nägi ette isevalitsuse lõpetamise, klassivaba ühiskonna loomise, enesemääramisõiguse rahvusvähemustele ning maa natsionaliseerimise. Peatähelepanu oligi talurahval. Partei esimees oli Viktor Tšernov ning juhtkonda kuulusid veel Jekaterina Breškovskaja, Grigori Geršuni, Nikolai Avksentjev, Aleksandr Kerenski ja Evno Azef.
Partei väljaanded olid "Revolutsiooniline Venemaa" ja "Burevestnik".
Partei juurde kuulus salajane võitlusrühm "SR Võitlusorganisatsioon", mis korraldas atentaate ja mille eesotsas olid Grigori Geršuni ja Evno Azef.
Veebruarirevolutsiooniga 1917 tõusis esseeride partei roll ja populaarsus. Parteiga taasliitunud Aleksandr Kerenski osales Ajutise Valitsuse koosseisus justiitsministrina ning alates juulist sai temast peaminister; Viktor Tšernov oli põllutööminister.
I Nõukogude kongressil juunis 1917, kus osales 1090 delegaati rohkem kui 400 nõukogust, oli esseeridel 285 kohta, menševikel 248 ning bolševikel 105 kohta.
Samal ajal esseerid lõhenesid kaheks kahe tiivaks. Ajutist Valitsust toetas parempoolne tiib (paremesseerid) ning valitsusevastane vasak tiib (vasakesseerid) hakkasid koostööd tegema bolševikega. Vasakesseerid osalesid koos bolševikega pärast Oktoobrirevolutsiooni moodustatud Rahvakomissaride Nõukogus (valitsuses).
Asutava Kogu valimistel osutus Sotsialistide-Revolutsionääride Partei suurima toetajaskonnaga parteiks Venemaal (58%), bolševikud kogusid 25%. Edu saatis neid eeskätt toetuse tõttu talurahva seas.
Pärast Asutava Kogu laialiajamist bolševike poolt ja esseeride partei keelustamist 1918 hakkasid esseerid taas korraldama atentaate. 30. augustil 1918 tulistas Fanny Kaplan Leninit, seejärel korraldas esseeride toetaja atentaadi põhja piirkonna siseasjade rahvakomissarile Moissei Uritskile. Partei oli bolševike valitsuse surve all. Paljud esseerid arreteeriti, pagendati või tapeti.
