Tõrva Gümnaasium

Allikas: Vikipeedia

Võimalik autoriõiguste rikkumine. Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele. Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud.

Ajalugu

20.sajandi algul sai Tõrva asula ümbruskonna vaimse elu keskuseks. Tõrvas oli sel ajal küll kaks algkooli (nn Linsi kool ja kirikukool), kuid tekkis vajadus keskõppeasutuse järele. Selle ellukutsumiseks asutati 1914.a. Tõrva Kõrgema Neljaklassilise Algkooli Avamise ja Toetamise Selts. Selts otsustas 17.oktoobril 1917.a. omal jõul erakooli avada. Ajalehtede kaudu otsiti koolile juhatajat ja õpetajaid. 15.novembril 1917.a. avati pidulikult oma kool. Kooli õppekava muudeti nii, et kool sarnanes keskkooli algastmega. Peagi kasvas kool üle keskkooliks. 1920.aastal valiti kooli juhatajaks Madis Reisenbuk, kes oma ametisoleku aja vältel suunas energiliselt kooli arengukäiku. Tänu temale leiti uue koolihoone jaoks looduslikult väga sobiv koht Õhne jõe ja Vanamõisa järve vahelisel alal. Uue koolihoone nurgakivi pandi 16.juulil 1922.a. 1922.aastal sai kool avaliku kooli õigused ja nimetati Tõrva Reaalgümnaasiumiks. 1924.aastal jõuti niikaugele, et õpilased võisid üürimajadest uude seitsme klassiruumiga koolimajja sisse kolida. 1924/25 õ.a. loodi koolis nii reaal- kui humanitaarharu ja kool nimetati ümber Tõrva Gümnaasiumiks. Aastatel 1937-38 toimus koolimaja ulatuslik ümberehitus. Ehitati välja kolmas korrus, trepikojad, võimla ja abiruumid. Nõukogude võimu kehtestamiseni võeti õpilasi kooli vastu katsetega. 1940.aastal kaotati Nõukogude okupatsiooni poolt haruõpe, kool muudeti keskkooliks ja kõik keskharidust taotlevad noored võeti kooli vastu. Kõikides klassides hakati kohustuslikus korras õpetama vene keelt. 1943.aastal muudeti koolimaja saksa sõjaväehaiglaks ja paljud klassid paigutati üürimajadesse. Sõjajärgsetel aastatel töötas Tõrva Keskkool 8-klassikomplektilisena. 1.septembril 1952.aastal liideti kooliga Tõrva linna 6-klassiline algkool. Terava ruumipuuduse tõttu hakkas kool töötama kahes majas (Männiku ja Puiestee tänavas). Seoses õpilaspere kasvamisega ja koolide üleminekuga ainekabinetsüsteemile jäid needki ruumid kitsaks. 60.aastatel taheti võimude poolt muuta keskkool tööstuskooli sarnaseks õppeasutuseks. 1963/64. õppeaastal õpetati koolis traktorist-masiniste, aednik-brigadire, ehitaja-maalreid, müüjaid ja piimandustöölisi-laborante. Kauaoodatud juurdeehitust Puiestee tänavale alustati alles 20.märtsil 1975.a. Juurdeehitus valmis 1979.aastal ja andis koolile juurde 19 õpperuumi ja söökla. Valmis uus katlamaja ja alajaam. 1985.a. alustas Tõrva Keskkooli ruumide baasil tööd Tõrva Lastemuusikakool. 1991.a. valmis vana staadioni (rajatud 1950.a.) asukohta asfaltkummi kattega staadion. Samal aastal läks käiku kooli esimene arvutiklass. Taas avati haruõpe. 1995.aastal ennistati koolile endine nimi – Tõrva Gümnaasium. 1999.aastal võttis Tõrva Linnavolikogu vastu põhimõttelise otsuse ühendada Patküla Põhikool Tõrva Gümnaasiumiga. Otsuses seisis lisaklauslina, et ühendamine teostub peale juurdeehituse valmimist Tõrva Gümnaasiumi juurde. Tõrva Gümnaasiumis valitsev suur ruumipuudus ei võimaldanudki muud lahendust. 2000.aastal valmis juurdeehituse projekt ja lootuses ehituse valmimisele 2-3 aasta jooksul lõpetati 1.klasside vastuvõtt Patküla kooli. Juurdeehituse rahastamine kulges suurte raskustega ja 2003.a. sügisel seisti fakti ees, et koolide ühendamine tuleb läbi viia olemasolevate ruumide baasil. 2003/2004 õppeaasta oli ruumipuuduse tõttu koolile erakordselt raske, kuid helgema tuleviku lootuses elati see aeg õnnelikult üle. 01.septembril 2004.a. avati lõpuks juurdeehituse esimene järk. Kool sai juurde veel avara raamatukogu, 63-kohase auditooriumi, arvutiklassi, õpilasomavalitsuse ruumi, kohviku ja 10 ainekabinetti. Lisaks tööruumid sotsiaalpedagoogile, logopeedile ja õpetajatele. Seoses Eesti astumisega Euroopa Liitu ja uute erinevate rahastamisallikate avanemisega muutus võimalikuks kogu juurdeehituse kiire lõpetamine. Juurdeehituse teine järk, mida põhiliselt rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist, lõpetati ehituslikult 2005.a. kevadel ja avati pidulikult 01.septembril 2005.a. Juurdeehituse selles osas paiknevad poiste ja tütarlaste tööõpetuse ruumid, suur spordisaal, jõusaal, lauamängude saal, aeroobikasaal, spordisaalide riietusruumid ja abiruumid.