Tahkuna poolsaar
Allikas: Vikipeedia
| Vajab toimetamist |
Tahkuna poolsaar on poolsaar Hiiumaa põhjarannikul. Poolsaar kuulub Hiiu maakonna Kõrgessaare valla ja kaguosas Pühalepa valla koosseisu. Poolsaarel asuvad Tahkuna nina, kivilabürint, tuletorn ja Lehtma sadam.
Sisukord |
[redigeeri] Loodus
Tahkuna poolsaar on valdavalt liivase pinnasega, kaetud männi- ja kuusemetsaga. Tegemist on Eesti ühe suurema looduslikus seisundis metsaalaga. Poolsaare keskosas asuvad kinnikasvanud Tahkuna Suurjärv (ka Lehtma Suurjärv), Kodeste järv ja Kuusikjärv. Keset rabamännikut on väike poolehektariline Põhjatu järv. Tahkuna poolsaarel on metsade, luitemaastike ja nõmmrabade kaitseks loodud Tahkuna looduskaitseala.
[redigeeri] Taimestik
Jugapuu kasvukoht Tahkuna looduskaitsealal on üks Eesti suuremaid. II kaitsekategooria taimeliikidest esinevad poolsaarel veel näiteks kõdu-koralljuur ja rand-orashein. Tahkuna poolsaar on tuntud oma seene- ja marjarikkuse poolest. Poolsaarel kasvavat metsa kahjustas 1967. aasta augustitorm.
[redigeeri] Loomastik
Tahkuna poolsaarel pesitsevad I kaitsekategooria linnuliik merikotkas ja II kaitsekategooria liigid laululuik ja mudanepp, samuti näiteks sookurg ja täpikhuik. Tahkuna nina on sobiv koht arktiliste veelindude rände jälgimiseks.
[redigeeri] Inimtegevus
Tahkuna poolsaarel asuvad Tahkuna, Lehtma, Kodeste, Kauste ja Meelste külad.
Suurim vaatamisväärsus on 43 meetri kõrgune malmplaatidest kokkupolditud Tahkuna majakas, mis telliti Pariisist 1875. aastal. Räägitakse, et algselt oli see majakas mõeldud Ristna neeme otsa, kuid mingi segaduse tõttu püstitati ta hoopis Tahkunasse.
Pikka aega oli Tahkuna poolsaar asustatud rootslastega.
Tahkuna poolsaare metsades ja randades võib näha ka olnud sõdade jälgi. Juba enne I maailmasõda hakati siia rajama rannakaitsepatareisid. 1941. aasta oktoobris peeti poolsaarel lahinguid nõukogude meremeeste ja Saksa vägede vahel.
