Takisti
Allikas: Vikipeedia
Takisti on element mingi soovitava või kindla takistuse tekitamiseks vooluringis. Sellest tulenevalt käsutatakse neid kas voolu piiramiseks või pingelangu tekitamiseks. Takistid võivad olla kas lineaarsed või mittelineaarsed. Lineaartakistite vool on võrdeline talle mõjuva pingega. Mittelineaartakistite vool sõltub aga mõjuva pinge väärusest või veel mingist füüsikalisest tegurist, nagu näiteks temperatuur, valgus vm.
Sisukord |
[redigeeri] Takistite klassifikatsioon
Oma põhiparameetri - takistuse - sõltuvuse seisukohalt on takistid kas püsi- või muuttakistid. Püsitakistite takistus ei ole tema nimiarvust muudetav, muuttakistite takistus on soovi ja vajaduse kohaselt muudetav.
[redigeeri] Takistite põhiparameetrid
Takistite põhiparameetriteks on: nimitakistus, tolerants, nimivõimsus ja piirpinge. Lisaks nendele antakse veel takistuse temperatuuritegur, suhteline mürapinge ja piirsagedus.
Tolerants on lubatav takistuse hälve nimitakistusest. See antakse protsentides ja ta näitab, kuipalju võib takistus nimitakistusest erineda. Tolerants sõltub nimitakistuste reast ja vastavad tolerantsid on toodud eelnevas tabelis.
Nimivõimsus on suurim võimsus, millele vastavat soojust on takisti võimeline hajutama ilma lubamatu ülekuumenemiseta. Takistite nimivõimsused on: 0,005; 0,062; 0,1; 0,125; 0,25; 0,33; 0,40; 0,50; 0,75; 1; 2; 5; 7,5; 10 jne W.
Piirpinge väljendab takisti elektrilist tugevust ja see on suurim pinge, mida takisti talub kestvalt ilma sisemise läbilöögita. Piirpinge on otseses sõltuvuses nimivõimsusest.
Takistuse temperatuuritegur (TKR) näitab takistuse suhtelist muutust temperatuuri muutumisel l K võrra. Sõltuvalt takisti tüübist võib see tegur olla kas positiivne või negatiivne.
Mürapinge on takistil tekkiva nn. soojusliku müra efektiivväärtus (μV) temale rakenduva alalispinge l V kohta.
Piirsagedus on suurim töösagedus, mil antud takisti töötab ilma parasiitmahtuvuste ja -induktiivsuste toime olulise mõjuta. Piirsagedus sõltub konkreetsest takisti tüübist.
[redigeeri] Takistite markeerimine
Takistite olulisemad parameetrid nagu nimitakistus, tolerants ja mõnikord ka võimsus kantakse markeeringuga takistitele. Markeering võib olla kas arv-, arvtäht- või värvkoodis.
Ridade E6...E24 korral koosneb takistuse kood kahest numbrist ja tähest, mis väljendab takistusühikut: oomi (Ω) tähistab R või E või puudub täht üldse, kilo-oomi K, megaoomi M. Ühiku tähis asub takistust väljendava arvu järel, kui see on täisarv, kui aga see väljendub takistuse sajandikosades, siis paikneb see täht arvu ees, asendades nulli ja kõma. Täis- ja kümnendosast koosnevas takistusväärtuses asendab ühiku tähis kõma. Näiteks 68R tähendab 68Ω, 36K - 36kΩ, R68 - 0,68Ω, 6K8 - 6,8kΩ jne.
Tolerants väljendatakse tähena koodi lõpus järgmise süsteemi kohaselt: B - 0,1%, C - 0,25%. D - 0,5%, E - 1%, G - 2%, J - 5%, K - 10%, M - 20%.
Värvikoodiga markeerimisel on takistile kantud värvilised rõngad, millest esimene on nihutatud ühe otsa poole (joon. 1.1). Ridade E6...E24 korral tähistavad kaks esimest rõngast numbreid, mis väljendavad takistuse nimiväärtust, kolmanda rõngaga määratakse korrutaja, neljanda rõngaga tolerants (kui neljas rõngas puudub, on tolerants 20%).
Takistitel, mille nimitakistus määratakse kolmekohalisena (read E48, E92, E 192), on koodis viis rõngast.
[redigeeri] Nimitakistus
Takisti nimitakistus on tema takistuse väärtus normaaltingimustel.