Tallima Paap
Allikas: Vikipeedia
Tallima Paap (umbes 1707 – märts 1768) oli eesti hernhuutlaste juhte 18. sajandil.
Paap oli pärit Rõuge kandist ning keskmisest talupojast enam haritud ja usuasjadega kursis. Umbes 1730–1742 oli ta kupjaks mitmetes Virumaa ja Järvamaa mõisates, kus tutvus ka hernhuutliku õpetusega.
1742. aastal naasis ta kodukanti ning alustas oma äärmiselt radikaalsete usuvaadete esitamist. Tema arvates pidid kõik inimesed loobuma täielikult kõigist maistest pahedest, mille hulka luges ta ka abielusisese seksuaalvahekorra, ning elama niivõrd askeetlikult kui vähegi võimalik. Ta korraldas enda ja jüngrite piitsutamisi ning hakkas peagi jutlustama mõisnikest kui saatanatest, kellelt tuleks mõisad ära võta ning nende varad hernhuutlaste vahel vennalikult jagada. Esialgu elasid tema jüngrid aga Paabu venna talus, mille ressursside ammendumise järel plaaniti kolida järgmise jüngri tallu ning kui kõik taludes leiduv oleks otsa saanud, siis võtta käsile mõisad. Nii kaugele asi siiski ei läinud, sest 1742. aasta septembris aeti Rõuge vennastekogu laiali, ka Paap sattus Tartu maakohtu alla. Seal tunnustati aga tema arukust ning kindlaid põhimõtteid ja ta jäi karistuseta. Ta loobus ekstremistlikest vaadetest ning elas oma kodukohas tavalise hernhuutlasena kuni oma surmani.
