Tallinna Linnateater
Allikas: Vikipeedia
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia reeglitele.| Vajab toimetamist |
Tallinna Linnateater on Tallinnas asuv teater.
Sisukord |
[redigeeri] Teatri ajalugu
Tallinna Linnateatri lõi 1965. aastal eesti lavastaja Voldemar Panso, moodustades tugeva näitetrupi, mis koosnes nii äsja teatrikooli lõpetanud noortest kui ka juba tuntud lavastaaridest. Uus teater sai nimeks ENSV Riiklik Noorsooteater. Pikka aega tuli siiski läbi ajada ilma oma teatrimajata, esimesed lavastused sündisid ringreisietendustena.
1966. aastast alates sai teatri pealavaks Salme tänava kultuurikeskus Kalamajas. Kontori- ja prooviruumideks anti teatrile Lai t. 23 asuv maja, mida praegu tuntakse Linnateatri peahoonena ning mis oli pikka aega teatri ainus oma tööpind.
Kui Voldemar Panso 1970. aastal peanäitejuhi kohalt lahkus, võttis selle ameti üle tema õpilane ja järgija Mikk Mikiver ning 1974. aastal tugeva sotsiaalse närviga Kalju Komissarov.
1975. aastal avati Lai tänav 23 teisel korrusel teatri väike saal ning 1983. aastal keldris asuv kaminasaal. 1983 kinnitatigi Tallinna Täitevkomitees otsus rajada Noorsooteatri suur saal, mis pidi valmima teatri 25. sünnipäevaks aastal 1990.
1987. aastal võttis teatris ohjad enda kätte Rudolf Allabert ning samal aastal valmis ka arhitekt Kalle Rõõmuse projekt uuest teatrimajast, kuid laulva revolutsiooni tõttu jäi ehitustöö soiku. Mõõnaperiood tundus olevat vallanud ka teatritöö.
Aastal 1992. asusid teatri etteotsa kaks meest - peanäitejuht Elmo Nüganen ja direktor Raivo Põldmaa. Teater nimetati ümber Tallinna Linnateatriks. Üksteise järel võeti kasutusele uusi ja põnevaid mängupaiku.
1992. aastal tehti esimene lavastus Lai tänav 19 pööningul, kus praegu asub Taevalava. Lavastaja Madis Kalmet tõi tühjade kiviseinte ja ehitusrisu keskel publiku ette Henning Mankelli "Lollprintsi".
1995. aasta suvel võeti esmakordselt kasutusele Linnateatri siseõu ehk Lavaauk. Kummaline nimi anti mängupaigale seetõttu, et just seal pidi projekti järgi asetsema tulevase teatrimaja suur saal. Avalooks oli Elmo Nüganeni "Kolm musketäri", mida tänu ootamatult suurele publikumenule mängiti kolm suve järjest. 2003. aasta maikuuks ehitatid Lavaauk taas täiesti ümber - seal esietendus Elmo Nüganeni lavastuses muusikalavastus "Kaotajad".
Järgmiseks uueks teatrisaaliks sai ülimalt omapärane Põrgulava, mis avati 1997. aastal külalislavastaja Adolf Šapiro loodud "Kolmekrossiooperiga".
27. märtsiks 1999, rahvusvaheliseks teatripäevaks avas Linnateater pidulikult oma uue maja. Uues majatiivas leidub ka kaks teatrisaali - pisike ja hubane Kammersaal ning Linnateatri suurim ja moodsaim mängupaik, Taevalava, mis mahutab kuni 200 pealtvaatajat. Oma suurusest hoolimata on mänguruum üles ehitatud kui black-box, samuti on ta varustatud hea valguspargi ning uusima lavatehnikaga. Taevalava avas vahetult enne 2000. aasta saabumist William Shakespeare’i "Hamlet" Elmo Nüganeni lavastuses. 2003. aasta kevadel avati taas uus mängupaik - 14. sajandist pärit Hobuveski, mis asub aadressil Lai 47. Uue mängupaiga avalooks sai Jaanus Rohumaa luulelavastus, mis baseerub Doris Kareva luulekogul "Mandragora".
[redigeeri] Teatri mängukava
Linnateatris mängitakse nii maailmaklassikat kui kaasaegset väärtdramaturgiat. Tähelepanu pööratakse ka uuele eesti draamale - Linnateatris töötab näitlejana Jaan Tätte, kes on ühtlasi ka üks eesti paremaid näitekirjanikke. Linnateatri mängukavas on ka Tätte uusimad näidendid "Sild", "Palju õnne argipäevaks!" ning "Meeletu".
[redigeeri] Teatri meeskond
Teatri peanäitejuht Elmo Nüganen on Eesti hinnatumaid lavastajaid, tuntud eelkõige oma suurejooneliste klassikatõlgenduste poolest. Tema lavastused (nt. William Shakespeare'i "Romeo ja Julia", Alexandre Dumas’ "Kolm musketäri" ja "Musketärid - kakskümmend aastat hiljem", Anton Tšehhovi "Pianoola ehk Mehhaaniline klaver", Fjodor Dostojevski "Kuritöö ja karistus", William Shakespeare’i "Hamlet", Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus") on olnud Linnateatri repertuaaris alati olulisel kohal ning teatrit ka festivalidel väärikalt esindanud. Nüganen on enda ümber koondanud loonud võimeka, elujõulise ja noore trupi, millele ei käi üle jõu ükski žanr ega mängulaad.
Koosseisulise lavastajana töötavad hetkel Linnateatris Jaanus Rohumaa (alates 1992) ning Eva Klemets ja Mart Koldits (alates 2004). Jaanus Rohumaa tegeleb enamasti uuema dramaturgiaga. Ta on lavale toonud nii Tom Stoppardi, Martin McDonagh’i, Thomas Manni, David Storey, Evelyn Waugh'i kui Jaan Tätte näidendeid ning lavastanud luuletaja Doris Kareva loomingut. Olulisel kohal on ka improvisatsioonilise meetodiga loodud lavastused ning tema enda kirjutatud näidendite lavaversioonid.
Eva Klemetsi esimeseks tööks Linnateatris oli Frank McGuinnessi "Et keegi mind valvaks", mis esietendus 2003. aastal ning millega ühtlasi avati Linnateatri uus mängupaik - Köismäe torn. Mart Kolditsa töötlus Viktor Pelevini romaanist "Tšapajev ja Pustota" (2003) tõi talle hooaja parima lavastaja nimetuse ajakirja Teater.Muusika.Kino teatriankeedis arvamust avaldanud kriitikutelt.
Praegu kuulub teatri oma truppi lisaks peanäitejuhile 25 näitlejat, 3 lavastajat ning peakunstnik, kuid Linnateater on end avanud külalistele nii Eestist kui ka välismaalt.
