Theodor Petai
Allikas: Vikipeedia
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia reeglitele.Theodor Petai (aastani 1935 Pettai; 19. jaanuar 1890 Varstu, Võrumaa – 20. aprill 1942) oli eesti pedagoog ja ühiskonnategelane Võrumaal.
Ta sündis Matumäe talu omaniku Kaarli Pettai ja ta naise Anna (sünd. Sepp, pärit Karula vallast Paluotsa talust) pojana. Ta abiellus 1919 Anna Veiding’uga (1889-1948), Mõniste Paju kõrtsi pidaja tütrega.
Lapsed: Helvi (abielus Šimko, sünd. 1923 Tartus) ja Maret (abielus Schultz, sünd. 1932 Tartus).
Haridustee: Varstu apostliku õigeusu Abikool 1897-1899, Mõniste-Ritsiku apostliku õigeusu Kihelkonnakool 1899-1900, Antsla valla Kaika apostliku õigeusu Kihelkonnakool 1900-1902. Lõpetas Tsooru Ministeeriumikooli 1905. Salmilaulja (köstri) eksam 1912. Õppis edasi pedagoogilistel kursustel ja omandas algkooliõpetaja kutse 1919 ja täiendavalt Võru Õpetajate Seminari juures 1923.
Teenistuskäik: Tsooru valla Kõrgepalu apostliku õigeusu Abikooli õpetaja 1909-1911, Maalupi apostliku õigeusu Kooli õpetaja-köster (Lätis) 1911, Mõniste-Ritsiku apostliku õigeusu Kihelkonnakooli õpetaja-köster 1911-1919, Varstu Miku Algkooli õpetaja 1919-1920, Vastse-Roosa Algkooli juhataja 1920-1941, kus õpetajaks ka ta abikaasa Anna Petai. Põhitöö kõrvalt Vastse-Roosa postiagentuuri juhataja alates 04.05.1939 kuni kogu pere küüditamiseni 14.06.1941.
Autasud ja tunnustused: Eesti Lauljate Liidu tänuavaldus muusikakultuuri tõstmiseks tehtud töö eest - 1928 . Valgeristi III klass - 1933 Noorte Kotkaste teenetemärk - 1934 Kinnitati vanemõpetajaks - 1935 Kotkaristi V klass - 1938 Eesti Rahva Muuseumi teeneline korrespondent - 1939
Ühiskondlik tegevus: Kaitseliidus alates 1919, KL Varstu malevkonna pealik 1934-1940 Organiseeris Noorkotkaste Varstu malevkonna ja oli selle vanemaks 1930-1940 Vabadussõja Ajaloo Komitee kaastööline Eesti Kirjanduse Seltsi liige ja usaldusmees Piirimaade Ühingu liige Looduskaitse usaldusmees Asutas Vana-Roosa Rahva Haridusühingu 1919, Vastse-Roosa raamatukogu 1921, kohaliku kiriku- ja ilmaliku laulukoori 1919. Koor osales VIII ja IX üldlaulupeol Tallinnas. Juhatas Noorte Kotkaste orkestrit ja näiteringi. Oli tegevliige Vabatahtlikus Tuletõrjeühingus, Majandusühisuses, Varstu Ühispangas jne.
Theodor Petai meenutustest:
"Palka ei maksnud meile enamlaste võimud ega ka saksa okupatsiooni võimukandjad, tuues süüks: esimene - "kiriku kool" ja teine "vene usu kool". 6. veebruaril 1919. a. ootamata piirati enamlaste sõjaväelaste poolt [Mõniste-Ritsiku] koolimaja ja vangistati mind ühes preester Koloniga, õpetaja Jakob Antonil õnnestus põgeneda, ning pantvangidena viidi meid Lätimaale Marienburgi (Aluksne) vanglasse. Punaste tribunaali kohus mõistis mind surma 20. veebruaril, kuna Soome Põhja Poegade rügement 20. veebruaril vastu 21. veebr. öösel päästis meid kõiki eestlasi vanglast. [Hõimuvendade abi tuli tõesti viimsel hetkel - surmamõistetud olid juba jõudnud endale haua valmis kaevata!] Vanglast vabanedes ei saanud Ritsikule kauaks jääda, sest punaväelaste front tuli tagasi, nii jäi Varstu valla osa, vasakpoolne Mustjõgi, punaväelaste sõjaväe liiniks ja mul tuli põgenikuna kolada Eesti vägedega-kaitseliitlastega Antsla, Karula ja Kaagvere valdades kuni 29. maini 1919. a., kui vabanes punaväelastest jäädavalt kogu Eesti."
Th. Petai mõisteti kommunistlike võimurite poolt teist korda surma ja lasti maha Sosva vangilaagris 20. aprillil 1942. Talle avati mälestustahvel Vastse-Roosa endise algkooli seinal 1999.
