Tremoliit–ferroaktinoliit
Allikas: Vikipeedia
| Tremoliit–ferroaktinoliit | |
|---|---|
| Keemiline valem | Ca2(Mg,Fe2+)5Si8O22(OH,F)2 |
| Mineraaliklass | ahelsilikaadid |
| Värvus | värvitu, hall (tremoliit), roheline, tumeroheline (aktinoliit) tumeroheline, must (ferroaktinoliit) |
| Tihedus (g/cm³) | 2,99...3,48 |
| Kõvadus | 5...6 |
| Lõhenevus | hea |
| Süngoonia | monokliinne |
| Kaksistumine | tavaline |
| Kristallooptilised omadused | |
| Optiline telg | kaheteljeline |
| Optiline märk | negatiivne |
| Kaksikmurdumine | 0,027...0,017 |
| Reljeef | mõõdukas kuni kõrge positiivne |
| Pleokroism | tremoliidil puudub, aktinoliidil kollane kuni roheline |
| Interferentsvärvused | kuni teist järku |
| 2V | 62...86° |
| nα | 1,599...1,688 |
| nβ | 1,610...1,697 |
| nγ | 1,620...1,705 |
Tremoliit–ferroaktinoliit on amfiboolide hulka kuuluv mineraal, mis moodustab magneesiumi ja raua ioonide asendumise tõttu isomorfse rea, mis on kokkuleppeliselt jaotatud kolmeks osaks.
Kui magneesium moodustab magneesiumi ja raua koguhulgast enam kui 90%, nimetatakse vastavat mineraali tremoliidiks. Kui magneesiumi on 50...90%, nimetatakse mineraali aktinoliidiks, alla 50% koguse korral aga ferroaktinoliidiks. Ferroaktinoliit on ülejäänud kahest tunduvalt haruldasem.
Keemiline valem: Ca2(Mg,Fe2+)5Si8O22(OH,F)2
Mitmesuguste asendumiste tõttu esinevad ka üleminekud tremoliit–ferroaktinoliidilt teiste amfiboolideni, kuid enamasti ei moodustu pidevaid ridu ning asendumised on ka keerukamad, hõlmates mitmeid ioone, mistõttu käsitletakse seda rühma amfiboolide hulgas eraldi üksusena.
Tremoliit ja aktinoliit on moondemineraalid. Nad esinevad nii regionaal- kui ka kontaktmoonde kivimeis.
