New Immissions/Updates:
boundless - educate - edutalab - empatico - es-ebooks - es16 - fr16 - fsfiles - hesperian - solidaria - wikipediaforschools
- wikipediaforschoolses - wikipediaforschoolsfr - wikipediaforschoolspt - worldmap -

See also: Liber Liber - Libro Parlato - Liber Musica  - Manuzio -  Liber Liber ISO Files - Alphabetical Order - Multivolume ZIP Complete Archive - PDF Files - OGG Music Files -

PROJECT GUTENBERG HTML: Volume I - Volume II - Volume III - Volume IV - Volume V - Volume VI - Volume VII - Volume VIII - Volume IX

Ascolta ""Volevo solo fare un audiolibro"" su Spreaker.
CLASSICISTRANIERI HOME PAGE - YOUTUBE CHANNEL
Privacy Policy Cookie Policy Terms and Conditions
Trisong Detsen - Vikipeedia, vaba entsüklopeedia

Trisong Detsen

Allikas: Vikipeedia

See artikkel vajab toimetamist
Trisong Detsen Tiibeti kuningas
Trisong Detsen Tiibeti kuningas

Trisong Detsen (tiibeti Khri-srong lde-btsan) oli üks kolmest kuulsast Dharma kuningast, kes importisid budismi Tiibetisse VII sajandil. Trisong Detseni peetakse bodhisattva Mandžušrī kehastuseks. Trisong Detsen sai võimule samuti umbes 13-aastasena ja ta oli kuulsa Tiibeti kuninga Songtsen Gampo pojapoeg. Trisong Detsen taastas Tiibeti sõjalise võimsuse, hea sõjavägi ja oli osav vallutaja. Tungis Indiasse, Bengaaliasse. Sõjategevus Kesk-Aasias Hiina vastu. 763. aastal vallutas Tiibeti Hiina pealinna Chang An’i. Alustas jõuliselt, kuid kaotas valitsusaja lõpul enamuse siiditee oaasidest. Leping Araabia kalifaadiga (sõlmitud ~810), millega moslemid ja tiibetlased sõdisid koos Tangi dünastia vastu. Detsen oli budismiga seotud juba nooruses, kuna ema oli hiina printsess. Tegutses hoopis maagia ja loitsimisega, et vähendada Samarkadi printsessi mõju. Tiibetis olid selgelt välja kujunenud budismi pooldajate ja vastaste parteid. Trisong Detsen oli tänu lapsepõlvekaaslaste mõjudele. Budismi vastaseid Trisong Detseni valitsuses juhtis minister Trompakhye. Tema käsul kiusati taga Hiinast ja Indiast saabunud budausu munki, takistas neid budismi propageerimisel ja luues vastuseisu tekstide tõlkimisele. Budismi vastaseks ideoloogiaks oli bön, kohalik usund. Vanausulised kartsid kaotada oma privileege, samuti poliitilist staatust.

Legendi kohaselt saadeti üks lapsepõlvesõber Indiasse, et tuua kohale suur budismi õpetlane. Budismi vastane minister kõrvaldati valitsusest. Trompakhye maeti elusalt. Indiast saabus Tiibetisse õpetlane ja tanrist Šãntaraksita seos Bengaalias valitseva Pãla dünastiaga (8-12s). Šãntaraksita oli lähedane sugulane valitsejaga. (Elas Gopãla ja Dharmapãla ajal (8s)) Šãntaraksita oli üks kuulsatest kloostri-ülematest ehk eestseisjatest Indias, kuulub yogãcãra koolkonna hulka, svãtantra (Svatantrika) pooldajate hulka. Tema sanskriti keelsed teosed pole kahjuks säilinud, on alles vaid tiibetikeelsete tõlgetena. Trisong Detsen on Tiibeti budismi ajaloos üks jumalatest. Teda tuntakse hüüdnime Boddhisattva all. Algul oli Trisong Detsen Šãntaraksita suhtes kahtleval seisukohal, kuigi Šãntaraksita oli suure loogiku ja filosoofina tuntud.

Samje klooster ehitati Trisong Detseni sünnipaiga lähedale. Kogu kloostrikompleks sai tugevalt kannatada Hiina kultuurirevolutsiooni aegadel, kuid on nüüdseks taastatud esialgsel kujul. Trisong Detseni ajal oli Samje klooster Tiibetis oli teaduslik keskus: kool, tõlkekolleegium, kloostrile tekkis hiiglaslik raamatukogu. Tehti esimesed budistlike tekstide tiibetikeelsed tõlked. Loodi detailne tiibeti - sanskriti - sanskriti -tiibeti sõnaraamat, et hõlbustada tõlketegevust. Süstematiseeriti detailselt teadustöö nyingma koolkonnas. Trisong Detsen seadustas kloostri ülalpidamise ümbritsevate majapidamiste poolt, dokument neist aegadest on säilinud. Seadusega on juba sel ajal täpselt fikseeritud, kui palju ja mida keegi peab saama ja kes kui palju andma. Peale Padmasambhava lahkumist ja Šãntaraksita surma hakkas Samje kloostrit juhtima aadlisoost hiinlasest munk Salnang. Tema kloostriülemaks nimetamine tekitas suuri Samjes vastuolusid. Tekkis oht, et riiki juhib ühe aadlipartei esindaja, kloostrit teise oma, millest tekivad sisemised lõhed ja intriigid. Salnang võeti kohalt maha, tehti seadus kloostrieeskirjadesse, et kloostriülem ei tohi olla aadlisoost.

Tekkis vastuolu India ja Hiina budistide vahel. Toimus kuulus Samje dispuut 792. aastal, kus India budismi esindas Kamalãšila, Hiina poolt He-shang, Samje dispuudi tekst on säilinud hilisemates allikates. Peale argumentide esitamist pidi Trisong Detsen otsustama, kumb budismi koolkondadest Tiibetisse jääb. Tiibet sõdis Hiinaga Kesk-Aasia pärast, Hiina budism oleks Samje kloostri dispuudi ajal ka poliitiliselt ebakorrektne valik olnud. Trisong Detsen otsustas India budismi kasuks. Hiina Chani pooldajad saadeti Tiibetist välja.

Mune Tsempo ja Tride Songtsen (Sonaleg) olid Trisong Detseni pojad. Mune Tsempo mõrvati Detseni elu ajal. Sonalegil olid tihedad sidemed Samje kloostriga: kõik tema 5 poega olid seal mungad. Oli enda valitsemise ajal budismimeelne ja teda pooldav kuningas. Mune Tsempo üritas konfiskeerida kõik aadlike maad riigi kasuks, kuid see katse kukkus läbi.

Ta oli Samje kloostri asutamise idee autoriks. Tema kutsel saabusid Tiibetisse Padmasambhava, Shantarakshita, Vimalamitra ja Vairotshana.

Samje ehitati üles 12 aasta jooksul. Esimese budistliku kloostri rajamisel võeti eeskujuks analoogne õppeasutus Odantapuri Indias. See oli kuningas Trisong Detseni isiklik soov, tänu sellisele lähenemisele sai kuningas endale koha budistlikus panteonis.

Järgmises elus sünnib Trisong Detsen siia ilma nime all Nyang Ral Nyima Özer (1124-1192), keda loetakse esimeseks viiest kuulsast tertoni-st.

Static Wikipedia (no images)

aa - ab - af - ak - als - am - an - ang - ar - arc - as - ast - av - ay - az - ba - bar - bat_smg - bcl - be - be_x_old - bg - bh - bi - bm - bn - bo - bpy - br - bs - bug - bxr - ca - cbk_zam - cdo - ce - ceb - ch - cho - chr - chy - co - cr - crh - cs - csb - cu - cv - cy - da - de - diq - dsb - dv - dz - ee - el - eml - en - eo - es - et - eu - ext - fa - ff - fi - fiu_vro - fj - fo - fr - frp - fur - fy - ga - gan - gd - gl - glk - gn - got - gu - gv - ha - hak - haw - he - hi - hif - ho - hr - hsb - ht - hu - hy - hz - ia - id - ie - ig - ii - ik - ilo - io - is - it - iu - ja - jbo - jv - ka - kaa - kab - kg - ki - kj - kk - kl - km - kn - ko - kr - ks - ksh - ku - kv - kw - ky - la - lad - lb - lbe - lg - li - lij - lmo - ln - lo - lt - lv - map_bms - mdf - mg - mh - mi - mk - ml - mn - mo - mr - mt - mus - my - myv - mzn - na - nah - nap - nds - nds_nl - ne - new - ng - nl - nn - no - nov - nrm - nv - ny - oc - om - or - os - pa - pag - pam - pap - pdc - pi - pih - pl - pms - ps - pt - qu - quality - rm - rmy - rn - ro - roa_rup - roa_tara - ru - rw - sa - sah - sc - scn - sco - sd - se - sg - sh - si - simple - sk - sl - sm - sn - so - sr - srn - ss - st - stq - su - sv - sw - szl - ta - te - tet - tg - th - ti - tk - tl - tlh - tn - to - tpi - tr - ts - tt - tum - tw - ty - udm - ug - uk - ur - uz - ve - vec - vi - vls - vo - wa - war - wo - wuu - xal - xh - yi - yo - za - zea - zh - zh_classical - zh_min_nan - zh_yue - zu -

Static Wikipedia 2007 (no images)

aa - ab - af - ak - als - am - an - ang - ar - arc - as - ast - av - ay - az - ba - bar - bat_smg - bcl - be - be_x_old - bg - bh - bi - bm - bn - bo - bpy - br - bs - bug - bxr - ca - cbk_zam - cdo - ce - ceb - ch - cho - chr - chy - co - cr - crh - cs - csb - cu - cv - cy - da - de - diq - dsb - dv - dz - ee - el - eml - en - eo - es - et - eu - ext - fa - ff - fi - fiu_vro - fj - fo - fr - frp - fur - fy - ga - gan - gd - gl - glk - gn - got - gu - gv - ha - hak - haw - he - hi - hif - ho - hr - hsb - ht - hu - hy - hz - ia - id - ie - ig - ii - ik - ilo - io - is - it - iu - ja - jbo - jv - ka - kaa - kab - kg - ki - kj - kk - kl - km - kn - ko - kr - ks - ksh - ku - kv - kw - ky - la - lad - lb - lbe - lg - li - lij - lmo - ln - lo - lt - lv - map_bms - mdf - mg - mh - mi - mk - ml - mn - mo - mr - mt - mus - my - myv - mzn - na - nah - nap - nds - nds_nl - ne - new - ng - nl - nn - no - nov - nrm - nv - ny - oc - om - or - os - pa - pag - pam - pap - pdc - pi - pih - pl - pms - ps - pt - qu - quality - rm - rmy - rn - ro - roa_rup - roa_tara - ru - rw - sa - sah - sc - scn - sco - sd - se - sg - sh - si - simple - sk - sl - sm - sn - so - sr - srn - ss - st - stq - su - sv - sw - szl - ta - te - tet - tg - th - ti - tk - tl - tlh - tn - to - tpi - tr - ts - tt - tum - tw - ty - udm - ug - uk - ur - uz - ve - vec - vi - vls - vo - wa - war - wo - wuu - xal - xh - yi - yo - za - zea - zh - zh_classical - zh_min_nan - zh_yue - zu -

Static Wikipedia 2006 (no images)

aa - ab - af - ak - als - am - an - ang - ar - arc - as - ast - av - ay - az - ba - bar - bat_smg - bcl - be - be_x_old - bg - bh - bi - bm - bn - bo - bpy - br - bs - bug - bxr - ca - cbk_zam - cdo - ce - ceb - ch - cho - chr - chy - co - cr - crh - cs - csb - cu - cv - cy - da - de - diq - dsb - dv - dz - ee - el - eml - eo - es - et - eu - ext - fa - ff - fi - fiu_vro - fj - fo - fr - frp - fur - fy - ga - gan - gd - gl - glk - gn - got - gu - gv - ha - hak - haw - he - hi - hif - ho - hr - hsb - ht - hu - hy - hz - ia - id - ie - ig - ii - ik - ilo - io - is - it - iu - ja - jbo - jv - ka - kaa - kab - kg - ki - kj - kk - kl - km - kn - ko - kr - ks - ksh - ku - kv - kw - ky - la - lad - lb - lbe - lg - li - lij - lmo - ln - lo - lt - lv - map_bms - mdf - mg - mh - mi - mk - ml - mn - mo - mr - mt - mus - my - myv - mzn - na - nah - nap - nds - nds_nl - ne - new - ng - nl - nn - no - nov - nrm - nv - ny - oc - om - or - os - pa - pag - pam - pap - pdc - pi - pih - pl - pms - ps - pt - qu - quality - rm - rmy - rn - ro - roa_rup - roa_tara - ru - rw - sa - sah - sc - scn - sco - sd - se - sg - sh - si - simple - sk - sl - sm - sn - so - sr - srn - ss - st - stq - su - sv - sw - szl - ta - te - tet - tg - th - ti - tk - tl - tlh - tn - to - tpi - tr - ts - tt - tum - tw - ty - udm - ug - uk - ur - uz - ve - vec - vi - vls - vo - wa - war - wo - wuu - xal - xh - yi - yo - za - zea - zh - zh_classical - zh_min_nan - zh_yue - zu

Static Wikipedia February 2008 (no images)

aa - ab - af - ak - als - am - an - ang - ar - arc - as - ast - av - ay - az - ba - bar - bat_smg - bcl - be - be_x_old - bg - bh - bi - bm - bn - bo - bpy - br - bs - bug - bxr - ca - cbk_zam - cdo - ce - ceb - ch - cho - chr - chy - co - cr - crh - cs - csb - cu - cv - cy - da - de - diq - dsb - dv - dz - ee - el - eml - en - eo - es - et - eu - ext - fa - ff - fi - fiu_vro - fj - fo - fr - frp - fur - fy - ga - gan - gd - gl - glk - gn - got - gu - gv - ha - hak - haw - he - hi - hif - ho - hr - hsb - ht - hu - hy - hz - ia - id - ie - ig - ii - ik - ilo - io - is - it - iu - ja - jbo - jv - ka - kaa - kab - kg - ki - kj - kk - kl - km - kn - ko - kr - ks - ksh - ku - kv - kw - ky - la - lad - lb - lbe - lg - li - lij - lmo - ln - lo - lt - lv - map_bms - mdf - mg - mh - mi - mk - ml - mn - mo - mr - mt - mus - my - myv - mzn - na - nah - nap - nds - nds_nl - ne - new - ng - nl - nn - no - nov - nrm - nv - ny - oc - om - or - os - pa - pag - pam - pap - pdc - pi - pih - pl - pms - ps - pt - qu - quality - rm - rmy - rn - ro - roa_rup - roa_tara - ru - rw - sa - sah - sc - scn - sco - sd - se - sg - sh - si - simple - sk - sl - sm - sn - so - sr - srn - ss - st - stq - su - sv - sw - szl - ta - te - tet - tg - th - ti - tk - tl - tlh - tn - to - tpi - tr - ts - tt - tum - tw - ty - udm - ug - uk - ur - uz - ve - vec - vi - vls - vo - wa - war - wo - wuu - xal - xh - yi - yo - za - zea - zh - zh_classical - zh_min_nan - zh_yue - zu