Turaida vaherahu
Allikas: Vikipeedia
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia reeglitele.| See artikkel vajab toimetamist |
Turaida vaherahu ehk Toreida vaherahu
Aastal 1211 toimunud suurele Viljandi linnuse piiramisele vastasid eestlased omapoolse rünnakuga. 1212. aastal toimus eesti hõimude ühine suuroperatsioon - Toreida piiramine. Väga verine lahing, kus osales eestlasi kõigist maakondadest.
Nagu ütleb kroonik Henrik: "Vahepeal kutsuvad saarlased ja revalased ja ridalased kokku suure ja tugeva sõjaväe kõigist ümberkaudsetest Mereäärsetest provintsidest, ja nendega olid kaasas kõik vanemad Saaremaalt ja Ridalast ja kogu Eestimaalt, kel oli palju tuhandeid ratsamehi ja veel enam tuhandeid laevadega tulijaid." Kirjelduste järgi võib oletada, et tegemist oli suurejoonelise lahinguga, milles nähtavasti ei saavutanud edu kumbki pool. Kuna see suur lahing ja sellele eelnenud kümned rüüsteretked ning sõja käigus levima hakkanud katk olid maad kõvasti kurnanud, sõlmisid eestlased, liivlased ja latgalid omavahelise rahu, mis varsti uuendati ka sakslastega.
Jällegi tsiteerides kroonikat: "Seejärel läkitasid liivlased ja lätlased saadikud Eestimaale ja soovitasid uuendada rahu, mis nad omavahel olid teinud. Ja eestlased rõõmustasid ja saatsid nendega koos oma mehed Toreidasse; ja kutsuti piiskop Albert koos sõjateenistuse vendadega ja vanematega Riiast ja need tulid eestlaste saadikutega kokku, uurides, mis on õige ja mis on nii paljude sõdade põhjuseks. Ja pärast paljusid vaidlusi tehti lõpuks kolmeks aastaks rahu kõige poolest, jättes siiski sakalased kuni Pala jõeni piiskopi ja sakslaste võimu alla, et nemad, kes pantvange andes olid lubanud ristiusu vastu võtta, ristiusu õiguse ja ristimise täielikult vastu võtnuna rõõmu tunneksid."
Üldiselt on selge, et vaherahust oli eelkõige huvitatud saksa pool, aga samuti vajasid sõjast kosumiseks puhkust eestlased. See, et sakalased oleks nüüd justkui ristitud, ei tähenda sisuliselt midagi ja pantvangid anti rohkem vaherahu kinnitamiseks, kuna Sakala ristimisest ei räägi ükski vaherahu-aega käsitlev Henriku sissekanne. Kindlasti tegid eestlased selle vaherahu ajal ettevalmistusi ja plaane ka sõja üheks suurimaks rünnakuks, milleks oli Riia piiramine 1215. aastal. Tagantjärele tark olles võib siiski öelda, et vaherahust lõikasid rohkem kasu sakslased, suurendades ja uuendades oma vägesid Riias ja kindlustades oma positsioone Baltimaades.
