Vana-Vene
Allikas: Vikipeedia
Vana-Vene on ajalookirjutuses Kiievi suurvürstiriigile (Kiievi-Vene) omistatud nimi, mis käib ka riigi algusaja kohta, mil selle poliitiline keskus asus tänapäeva Novgorodi lähistel.
Vana-Vene riiki kujutatakse üldiselt idaslaavlaste riigina, ent vähemalt algusperioodil paistab sel slaavlastega küll vähe pistmist olevat. Riigi rajajateks olid tõenäoliselt Skandinaaviast pärit, ilmselt russide hõimu kuulunud varjaagidest (viikingitest) ülikud ning nende kaaskond, esimesteks alamateks aga ilmselt soomeugrilased. Ka Proto-Novgorod, riigi oletatav keskus 862–882, asus soomeugrilaste asualal. Rjuriku ajal ei elanud riigis ilmselt arvestataval arvul slaavlasi, pigem oli tegu soomeugri riigiga.
Olukord muutus 882. aastal, mil uus valitseja Oleg vallutas lõunas asuva rikka kaubalinna Kiievi ning tegi sellest oma riigi keskuse. Nüüd asusid valitsejad ümber slaavi aladele, ehkki slaavistumisprotsess polnud ilmselt kuigi kiire. Viikingid säilitasid veel aastakümneid ülemkihis ülekaalu ning nende slaavistumine toimus aegamööda. Ka esimesed suurvürstid polnud tegelikult slaavlased. Esimene slaavi nimega valitseja oli Svjatoslav (seda nime võib tõlkida kui 'Püha Slaavlast'), kuid temagi teod sarnanesid pigem berserki kui venelase omadega. Siiski saavutasid slaavlased tänu oma arvulisele ülekaalule viimaks ka ülemkihi nende sekka sulamise. Samuti asusid nad ümber ka riigi põhjaaladele, esialgu rohkem linnadesse, kus sinnani olid ülekaalus ilmselt soomeugrilased.
