Vollastoniit
Allikas: Vikipeedia
| Vollastoniit | |
|---|---|
 |
|
| Omadused | |
| Keemiline valem | CaSiO3 |
| Mineraaliklass | ahelsilikaadid |
| Molekulmass | 116,16 |
| Värvus | valge, kollane, hall, punane, pruun |
| Tihedus (g/cm³) | 2,86...3,09 |
| Kõvadus | 4,5...5 |
| Lõhenevus | täiuslik, hea |
| Süngoonia | trikliinne |
| Punktigrupp | trikliinne pinakoidaalne |
| Kriips | valge |
| Kaksistumine | tavaline |
| Läige | klaasi, siidi |
| Kristallooptilised omadused | |
| Optiline telg | kaheteljeline |
| Optiline märk | negatiivne |
| Kaksikmurdumine | 0,013...0,017 |
| Reljeef | mõõdukas positiivne |
| Pleokroism | puudub |
| Interferentsvärvused | esimest järku kollane |
| 2V | 36...60° |
| nα | 1,616...1,645 |
| nβ | 1,628...1,652 |
| nγ | 1,631...1,656 |
Vollastoniit on püroksenoidide hulka kuuluv silikaatne mineraal (CaSiO3).
Vollastoniit on tavaline mineraal moondunud karbonaatkivimeis. Enamasti tekib vollastoniit siis, kui karbonaatsete kivimite kihtidesse tungib magmaintrusioon. Intrusiooni ümbritsevatesse kivimitesse tekib moondeoreool, milles settekivimid moonduvad intrusioonist eraldunud soojuse mõjul (kontaktmoone). Tavaliselt näeb vollastoniidi tekkereaktsioon välja järgnev:
Ränidioksiid on enamasti pärit külgnevast intrusioonist.
Vollastoniiti esineb mõnikord ka regionaalmoonde kivimeis. Peale moondekivimite võib vollastoniiti esineda ka leeliselistes tardkivimeis (ijoliidis, fonoliidis).
Vollastoniit on nimetatud Briti keemiku ja mineraloogi William Hyde Wollastoni (1766–1828) järgi.
[redigeeri] Kasutamine keraamikas
Ränioksiidi sisaldus muudab vollastoniidi keraamilistes massides oluliseks lahjendajaks. See tähendab, et vollastoniidi sisaldus keraamilises massis aitab tõsta keraamiliste esemete tulekindlust, vähendada kahanemisprotsenti, tõsta kõvadust ning vastupidavust ja vähendada võimalikku deformeerumist esemete põletamisel.
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Välislingid
