Davvisámegiella
Wikipedias
Davvisámegiella | |
Eará namma | sámegiella |
Iežasgillii | davvisámegiella, sámegiella |
Eaŋgalasgillii | North Sami, Norwegian Sami |
Fránskkagillii | sami du nord |
Dieđut | |
Guovlu | Ruoŧŧa, Norga, Suopma |
Virggálaš | Anár, Eanodat, Soađegilli, Ohcejohka, Deatnu, Gáivuotna, Guovdageaidnu, Kárášjohka, Porsáŋgu, Unjárga |
Hállit | sullii 30 000 |
Sadji | ii čuođi stuorámusa joavkkus |
Alfabehta | láhten |
Giellagáhtten | Ruovttueatnan gielaid dutkanguovddáš |
Gielladieđalaš klassifiseren | |
Giellagoddi | Uralalaš gielat |
Giellajoavku | Suopmelaš-ugralaš gielat Suopmelaš-permelaš gielat Suopmelaš-volgalaš gielat Suopmelaš-sápmelaš gielat Sápmelašgielat Oarjesápmelaš gielat |
Giellakodat | |
ISO 639-1 | se |
ISO 639-2 | sme |
SIL | LPR |
Davvisámegiella gullá sápmelašgielaid oarjesápmelašgielaid davvejoavkkui ovttas julev- ja biđonsámegiealain. Eará oarjesápmelaš gielat leat ubmisámegiella ja lullisámegiella.
Sisdoallu |
[ođasmahte] Guovlu
Davvisámegiella hállojuvvo Ruoŧas, Norggas ja Suomas.
[ođasmahte] Jietnadatoahppa
[ođasmahte] Davvisámegiela suopmanat
Davvisámegiela váldosuopmanat leat mearrasámegiella, durdnosa suopman ja Finnmárkku suopman.
[ođasmahte] Mearrasámegiella
Knud Leema mielde mearrasámegiella lea ovdal gullán nuortasámegielaide, muhto mearrasámit leat molson giela. Mearrasámegielas leage seammalagan hámit go anárašgielas ja eará nuortasápmelašgielain. Mearrasámegiella juhkojuvvo oarje-, gaska- ja nuortasuopmaniidda.
[ođasmahte] Durdnosa suopmanat
Lea arvaluvvon, ahte durdnosa suopman livččii álgo álggus gullan oarjesápmelašgielaid davvijoavkku oarjejoavkui ovttas julevsámegielain ja biđonsámegielain. Durdnosa suopmanis leat čuovvovaš váldosuopmanat:
- Suomanjárga
- Gárasavvon
- Čohkkiras
- Girjjis
[ođasmahte] Finnmárkku suopmanat
Finnmárkku suopmana váldojoavkkut leat oarjejoavku ja nuortajoavku.
Oarjejoavku juohkása njeljii suopmanii:
- Máze-Láhpoluoppal
- Guovdageaidnu
- Nuorta-Eanodat
- Vuohčču
Nuortajoavku juohkása maiddái njeljii suopmanii:
- Sieiddá-Bonjagas
- Skiippagurra-Buolbmat
- Njuorgam-Sirbmá
- Badje-Deatnu
[ođasmahte] Giellaoahppa
[ođasmahte] Nomenat
Nomenat sodjet kásusa ja logu (ol. ja ml.) dáfus. Davvisámegielas leat 7 kásusa. Muhtun gáldduin muitaluvvo, ahte davvisámegielas leat guhta kásusa daningo akkusatiiva ja genetiiva leat seammasulasat. Kásusat leat:
- nominatiiva
- akkusatiiva
- genetiiva
- illatiiva
- lokatiiva
- komitatiiva
- essiiva
[ođasmahte] Substantiivvat
[ođasmahte] Pronomenat
Promenain lea maid duála.
[ođasmahte] Adjektiivvat
[ođasmahte] Lohkosánit
[ođasmahte] Vearbbat
Vearbbat sodjet logu, persovnna, vuogi ja áiggi dáfus.
[ođasmahte] Lohku
Davvisámegiela vearbbat sodjet golbma eará logu dáfus:
- ovttaidlohku dahjege singulára
- guvttiidlohku dahjege duála
- maŋggaidlohku dahjege plurála
[ođasmahte] Persovdna
Davvisámegiela vearbbat sodjet golbma eará persovvna dáfus:
- 1. persovdna
- 2. persovdna
- 3. persovdna
[ođasmahte] Áigi
Davvisámegiel tempusat leat:
- preseansa dahjege dálá áigi
- preterihtta dahjege vássán áigi
Maid leat guokte lihttoáiggi:
- perfeakta
- pluskvamperfeakta
[ođasmahte] Vuohki
Davvisámegielas leat vihttá vuogi:
- indikatiiva dahjege duohtavuohki
- imperatiiva dahjege gohččunvuohki
- konditionála dahjege eaktovuohki
- potientiála dahjege veadjinvuohki
- optatiiva dahjege ávžžuhusvuohki
Dábálaččat optatiivva árvaluvvo imperatiivan, goas sámegielas leat dušše njeallje vuogi.
[ođasmahte] Biehttalanvearba
Seamma go eará suopmelaš-ugralaš gielat davvisámegielas lea biehttalanvearba, mii sodjet vuogi (indikatiivva, imperatiivva ja optatiivva), persovvna (1., 2. ja 3.) ja logu (ovttaidlohku, guvttiidlohku ja maŋggaidlohku) dáfus:
Ind. pres. Imperatiiva Optatiiva Supiidna sg. du. pl. sg. du. pl. sg. du. pl. sg. du. pl. 1 in ean eat 1 - - - 1 allon allu allot 1 aman amame amamet 2 it eahppi ehpet 2 ale alli allet 2 ale alli allet 2 amat amade amadet 3 ii eaba eai 3 - - - 3 allos alloska alloset 3 amas amaska amaset
Davvisámegielas biehttalanvearbba ii sojahuvvo áiggi dáfus.
[ođasmahte] Passiiva
Davvisámegielas lea maid passiiva, muhto dat ii leat árbevirolaččat leamaš aktiivalaš anus.
[ođasmahte] Infinitiivahámit
[ođasmahte] Partihkkalat
[ođasmahte] Interjekšuvnnat
[ođasmahte] Konjunkšuvnnat
[ođasmahte] Advearbat
[ođasmahte] Preposišuvnnat ja postposišuvnnat
[ođasmahte] Laktapartihkkalat
[ođasmahte] Sátnevuorká
[ođasmahte] Čállingiella
Davvisámegiela čállinvuogi hutkin sáhttá dadjat Knud Leema. Su čállinvuohki lei ráhkaduvvon Finnmárkku suopmaniid vuođul.
Sámikonfereansa dohkkehii oktasaš čállingiela, man Sámi giellalávdegoddi evttohii 1978:s. Davvisámegiela oktasaš ortografiija váldojuvvui átnui jagis 1979, go Norgga Girko- ja oahpahusdepartemeanta dohkkehii dan skuvlaatnui.
[ođasmahte] Historjá
[ođasmahte] Girjjálašvuohta
[ođasmahte] Liŋkkat
- Dáro- ja davvisámegiel tearbmat
- Davvisámegiel grámmatihkka.
- Sámi giellateknologiija prošeakta
- Sámegielaid etymologaš diehtovuođđu
- Sátnemeahccái
Uralalaš gielat
aitosašgárjilgiella | anárašgiella | aunusgárjilgiella | áhkkilsámegiella | biđonsámegiella | darjjesámegiella | davvisámegiella | enetsagiella | ersagiella | esttegiella | gárjilgiella | gielddasámegiella | inkeroisgiella | julevsámegiella | juratsagiella | kamassagiella | komigiella | komipermjakgiella | liivigiella | lullisámegiella | lyydigiella | mansigiella | marigiella | matorigiella | meängiella | mokšagiella | nenetsagiella | ngasanagiella | niitumarigiella | nuortalašgiella | selkupagiella | suomagiella | ubmisámegiella | udmurtagiella | ungárgiella | vatjagiella | vepsägiella | võrogiella