2 Pallas
Allikas: Vikipeedia
| See artikkel vajab toimetamist |
|
2 Pallas
|
||
|
Orbiidi omadused
|
||
| Orbiidi tüüp: | Asteroidide vöö | |
|---|---|---|
| Keskmine kaugus Päikesest: | 2,776 aü | |
| Orbiidi eksentrilisus: | 0,2299 | |
| Tiirlemisperiood: | 4,61 aastat | |
| Orbiidi kalle: | 2,776° | |
|
Füüsikalised omadused
|
||
| Diameeter: | 570×525×482 km | |
| Mass: | 3.18×1020 kg | |
| Tihedus: | 4,2 g/cm3 | |
| Pöörlemisperiood: | 7 h 49 min | |
| Spektriklass: | U | |
| Albeedo: | 0,14 | |
|
Ajalugu
|
||
| Avastaja: | Heinrich Wilhelm Olbers (1802) | |
2 Pallas ehk Pallas on asteroid.
Sisukord |
[redigeeri] Avastamine
Asteroidi avastas 28. märtsil 1802 Heinrich Wilhelm Olbers. Enne seda oli asteroididest avastatud ainult Ceres, mida praegu kvalifitseeritakse kääbusplaneediks.
[redigeeri] Nimi
Avastaja Olbers andis taevakehale ka nime.
[redigeeri] Suurus
Asteroidide vöös on Pallas massiivsuselt kolmas objekt, ning moodustab selle massist 7%.
[redigeeri] Staatus
Algul nimetati Pallast, nagu ka Cerest, Junot ja Vestat planeetideks. Kui aga hakati avastama massiliselt asteroide, hakati ka neid taevakehi asteroidideks lugema (Ceres arvatakse nüüd kääbusplaneetide hulka).
[redigeeri] Iseloomulikud omadused
Pallas on asteroidivöö suuruselt kolmas objekt. Selle ruumala sarnaneb asteroidile 4 Vesta (pole teada millisel määral), kuid Pallase mass on märgatavalt väiksem.
Pallase dünaamilised omadused on nii suure objekti kohta ebatavalised. Pallase orbiit on tugevalt kallutatud, ning mingil jaol ekstsentriline.
Lisaks on selle pöörlemistelg väga kõrge nurga all, ligikaudu 60° (hinnanguliselt 56° kuni 81°). See tähendab, et igal pallase suvel ja talvel on nii ööd, kui ka päevad võrdelised umbes maakera aastaga. Pallase pöörlemissuuna suhtes pole veel üksmeelele jõutud. Viimaste valguskurvide analüüside järgi osutavad poolused 10° ebamäärasusega ekliptiliste koordinaatide (β, λ) = (-12°, 35°) ehk (43°, 193°) suunas. Seega on telje kallakud vastavalt 57° ja 65°.
