Aksiniit
Allikas: Vikipeedia
| Aksiniit | |
|---|---|
| Mineraaliklass | rõngassilikaadid |
| Värvus | lillakaspruun, hall, kollane, oranž |
| Tihedus (g/cm³) | 3,18...3,43 |
| Kõvadus | 6,5...7 |
| Lõhenevus | hea, halb |
| Süngoonia | trikliinne |
| Kriips | valge |
| Läige | klaasi |
| Kristallooptilised omadused | |
| Optiline telg | kaheteljeline |
| Optiline märk | negatiivne |
| Kaksikmurdumine | 0,009...0,016 |
| Reljeef | mõõdukas kuni kõrge positiivne |
| Pleokroism | nõrk või puudub |
| Interferentsvärvused | esimest järku valge |
| 2V | 63...90° |
| nα | 1,656...1,694 |
| nβ | 1,660...1,701 |
| nγ | 1,668...1,706 |
Aksiniit on silikaatne mineraal.
Eristatakse nelja erinevat aksiniitide hulka kuuluvat mineraali:
- magneesiumaksiniit – Ca > 1,5; Mg > Fe; HCa2MgAl2BSi4O16
- ferroaksiniit – Ca > 1,5; Fe > Mn; HCa2FeAl2BSi4O16
- mangaanaksiniit – Ca > 1,5; Mn > Fe; HCa2MnAl2BSi4O16
- tintseniit – Ca < 1,5; Mn > Fe; HCaMn2Al2BSi4O16
kõige tavalisem neist neljast on ferroaksiniit.
Aksiniidid on tavaliselt lillakaspruuni värvi. Mangaanaksiniidid on kollased või oranžid.
Aksiniiti leidub peamiselt karbonaatseis kontaktmoonde kivimeis. Mineraalis sisalduv boor on pärit graniitsest magmast, mistõttu tekib aksiniit tavaliselt lubjakivides, mida kuumutab graniitne intrusioon. Harvem leidub aksiniiti rohekildafaatsiese regionaalmoonde kivimeis.
Artikliga seotud multimeediafaile Wikimedia Commonsis:
