Aleksander VIII

Allikas: Vikipeedia

Aleksander VIII

Ilmalik nimi Pietro Vito Ottoboni Valitsemisaja algus 6. oktoober 1689 Valitsemisaja lõpp 1. veebruar 1691 Eelkäija Innocentius XI Järeltulija Innocentius XII Sünnikuupäev 22. aprill 1610 Sünnikoht Venezia Surmakuupäev 1. veebruar 1691 Surmakoht Rooma

Aleksander VIII ehk Pietro Vito Ottoboni (22. aprill 1610 – 1. veebruar 1691) oli paavst alates 1689. Ta oli 241. paavst.

Ta sündis Venezias kantsler Marco Ottoboni ja Vittoria Tornielli 9-lapselises peres noorima lapsena. Ta õppis Padua ülikoolis õigusteadust. Andeka õpilasena omandas ta 17-aastaselt 1627 doktorikraadi. Hiljem sai ta kohtunikuna tuntuks õiglaste otsuste langetajana. 1655–1689 osales kardinal Ottoboni 5 konklaavil, kuuludes Squadrone volante fraktsiooni ja Zelanti fraktsiooni.

Sisukord 1 Ametid 2 1689. aasta konklaav 3 Välispoliitika 3.1 Suhted Prantsusmaaga 3.2 Suhted teiste riikidega 4 Teoloogilised otsused 5 Muud otsused 6 Kanoniseerimised 7 Aleksander VIII kultuuriloos 8 Onupojapoliitika 9 Kardinalide pühitsemised 10 Surm

[redigeeri] Ametid

• 1630–1638 Sigantura gratiae ametnik
• 1638–1640 Terni kuberner
• 1640–1641 Rieti kuberner
• 1641–1643 Spoleto kuberner
• 1643–1652 Rota Romana audiitor
• 1651 Padova kanoonik
• 19. veebruar 1652 – 1. detsember 1681 kardinalpreester
• 12. märts – 15. november 1660 San Salvatore in Lauro kardinalpreester
• 7. detsember 1654 – 9. juuni 1664 Brescia piiskop (pühitseti 27. detsembril 1654)
• 15. november 1660 – 13. september 1677 San Marco kardinalpreester
• 1664 Vangadizza abt
• 1667–1669 paavsti datarius
• 1676–1689 Rooma suurinkvisiitor ja Rooma inkvisitsiooni sekretär
• 13. september 1677 – 8. jaanuar 1680 Santa Maria in Trastevere kardinalpreester
• 8. jaanuar 1680 – 1. detsember 1681 Santa Prassede kardinalpreester
• 1. detsember 1681 – 15. veebruar 1683 Sabina kardinalpiiskop
• 15. veebruar 1683 – 10. november 1687 Frascati kardinalpiiskop
• 10. november 1687 – 6. oktoober 1691 Porto e Santa Rufina kardinalpiiskop
• Kardinalide kolleegiumi asedekaan

[redigeeri] 1689. aasta konklaav

Aleksander VIII valiti paavstiks 6. oktoobril 1689 ja krooniti 16. oktoobril. Ta võttis paavstiks saades nime Aleksander III järgi. Aleksander VIII oli paavstiks saades 79-aastaselt vanim paavst pärast Clemens X. Hiljem pole ükski paavst nii kõrges eas valituks osutunud. 23. augustist 6. oktoobrini toimunud konklaavi viimases voorus osales 51 kardinali. Esmakordselt ajaloos saatsid keiser ja Prantsusmaa kuningas konklaavile erakorralised suursaadikud. Hispaania pani kardinal Francesco Lorenzo Branciati di Lauro valimisele paavstiks veto.

[redigeeri] Välispoliitika

Kuuria

Kardinalide kolleegiumi dekaan Alderano Cibo Cardinal nipote Pietro Ottoboni Riigisekretär Giambattista Rubini Camerlengo Paluzzo Paluzzi Altieri degli Albertoni Rooma kardinalvikaar Gasparo Carpegna

[redigeeri] Suhted Prantsusmaaga

Aleksander VIII ajal jätkus vaidlus Prantsusmaa kuningaga regaaliõiguse ja asüüliõiguse kuuluvuse üle. Louis XIV tagastas paavstile 1688 vallutatud Avignoni ja Venaissini, Aleksander VIII tunnustas omakorda markii Henri Charles de Lavardini Prantsusmaa suursaadikuna ja pühitses kardinaliks piiskop Toussaint de Forbin Jansoni, kes oli 1682 osalenud assambleel, kus võeti vastu gallikaani artiklid. Aleksander VIII omistas kuningale õiguse nimetada isikuid piiskoppideks Metzi, Touli, Verduni, Arras' ja Perpignani piiskopkondades. Lootes suhete paranemist Prantsusmaaga, kohustas Aleksander VIII jesuiite kõrvaldama ringlusest jesuiitide ülemkindrali Tirso Gonzales de Santalla koostatud traktaadi paavsti ilmeksimatusest. Samas ei kinnitanud paavst ametisse kuninga nimetatud piiskoppe ja soovis kuningat mõjutada Maintenoni läbi meelt muutma, kuid tulemusteta. 4. augustil 1690 koostatud ja 31. jaanuaril 1691 avaldatud apostelliku konstitutsiooniga "Inter multiplices" ei kinnitanud Aleksander VIII Prantsusmaa kuninga regaaliõigust 4 Prantsusmaa piiskopkonnas ja tunnistas õigustühiseks gallikaani artiklid.

[redigeeri] Suhted teiste riikidega

Leopold I Habsburg kutsus oma suursaadiku Roomast tagasi. Aleksander VIII ei pühitsenud kardinaliks ühtki keisri soovitatud isikut ega toetanud keisri võitlust türklastega. See-eest toetas ta Venezia võitlust türklastega Albaanias. Ta saatis doodžile stocco ja berrettone.

Portugal saatis Rooma suursaadikuks Daniel O’Daly.

[redigeeri] Teoloogilised otsused

Aleksander VIII mõistis 24. augustil 1690 hukka 2 laksistlikku teesi ja 7. detsembril 1690 31 jansenistlikku teesi.

Ta lasi vangistada Miguel de Molinose poolehoidjad ja mõistis 1690 hukka teoloogi Martin de Barcose vaated.

[redigeeri] Muud otsused

Aleksander VIII vähendas Kirikuriigis makse. Tema ajal odavnes toiduainete import Kirikuriiki.

Ta taastas Innocentius XI poolt likvideeritud kuuriaametid.

Ta avaldas 30. märtsil 1690 bulla "Animarum saluti", milles kinnitas neofüütide õigused Kagu-Aasias.

Ta rajas 1690 Hiinas Pekingi ja Nankingi piiskopkonnad.

1690 reguleeris ta piaristide (Sch.P.) ordu reegleid, kohustades neid liikuma jalanõudes (kaltsediidid).

29. novembril 1690 avaldatud otsusega reguleeris ta kardinalide finantsilisi kulutusi konklaavil.

Ta kinnitas 1690 Silvestro Gozzolini rajatud silvesteriinide ordu konstitutsiooni.

Ta kinnitas Innocentius XI otsuse Maria de Agreda teose lugemise kohta.

[redigeeri] Kanoniseerimised

Aleksander VIII kanoniseeris 5 isikut 16. oktoobril 1690:

• Pascal Baylon
• Giovanni Capistrano
• Lorenzo Giustiniani
• Jumala-Johannes
• Sahaguni Johannes

Ta kuulutas 11. juunil 1690 õndsaks Ungari Kunigunde (Zinga, Kinga).

[redigeeri] Aleksander VIII kultuuriloos

Aleksander VIII andis Vatikani raamatukogule üle kuninganna Kristiina manuskriptid.

Ta oli Francesco Bianchini patroon.

Aleksander VIII soovitusel avati 1691 Tor di Nonas Kirikuriigi esimene teatrihoone.

[redigeeri] Onupojapoliitika

Aleksander VIII venna Agostino Ottoboni poeg Antonio Ottoboni sai paavstivägede kindraliks. Antonio Ottoboni poeg Pietro Ottoboni sai 1689 kardinaliks ja temast sai viimane isik, kes pidas cardinal nipote ametit.

Antonio Ottoboni poeg Marco Ottoboni abiellus 1. oktoobril 1690 Isabella Colonnaga, kes oli Carbognano vürsti Egidio Colonna ja Anna Vittoria Altieri tütar. Isabella Colonna suguvõsast pärinesid paavstid Martinus V ja Clemens X.

Aleksander VIII õde Cristina abiellus Giambattista Rubiniga. Nende poeg Giambattista Rubini sai 1690 kardinaliks.

[redigeeri] Kardinalide pühitsemised

Aleksander VIII pühitses kardinaliks 14 isikut 3 konsistooriumil. Tema ajal sai kardinaliks hilisem paavst Clemens XI. Ainsa mitte-itaallasena sai kardinaliks prantslane Toussaint de Forbin Janson.

1. konsistoorium 7. november 1689
   1. Pietro Ottoboni
2. konsistoorium 13. veebruar 1690
   1. Ferdinando d'Adda
   2. Giovanni Francesco Albani (Clemens XI)
   3. Carlo Bichi
   4. Giacomo Cantelmo
   5. Giambattista Costaguti
   6. Toussaint de Forbin Janson
   7. Francesco del Giudice
   8. Giuseppe Renato Imperiali
   9. Luigi Omodei
   10. Bandino Panciatici
   11. Giambattista Rubini
3. konsistoorium 13. november 1690
   1. Lorenzo Altieri
   2. Francesco Barberini

[redigeeri] Surm

Aleksander VIII suri 1. veebruaril 1691 Roomas, olles valitsenud 1 aasta 3 kuud ja 26 päeva. See oli lühim valitsemisaeg pärast Leo XI, hiljem on veel vähem valitsenud ainult Johannes Paulus I.

Eelnev: Innocentius XI

Paavst 1689–1691

Järgnev: Innocentius XII