Andréas Papandréou

Allikas: Vikipeedia

Andréas Geórgiou Papandréou (kreeka keeles Ανδρέας Γ. Παπανδρέου (Ανδρέας Γεώργιου Παπανδρέου); 5. veebruar 1919 Chíos – 23. juuni 1996 Ekáli) oli Kreeka poliitik.

Ta oli kaks korda Kreeka peaminister: 21. oktoobrist 1981 kuni 2. juulini 1989 ja 13. oktoobrini 1993 kuni 22. jaanuarini 1996.

[redigeeri] Elulugu

Andréas Geórgiou Papandréou sündis 1919. aastal tuntud Kreeka poliitikute perekonnas Chíose saarel. Poja sündimise ajal oli tema isa Geórgios Papandréou Lesbose maakonna kuberner (νομάρχης).

Aastal 1938 vahistati Andréas Papandréou trotskistliku meelsuse tõttu ning ta oli sunnitud emigreeruma.

Asunud 1940. aastal elama USAsse, lõpetas Papandreou Harvardi ülikooli majandusteaduskonna filosoofiadoktori kraadiga.

Aastal 1944 omandas ta USA kodakondsuse ning osales mereväelasena ka Teises maailmasõjas. Pärast sõda töötas ta õppejõuna mitmes USA ülikoolis. Kaheksa aastat oli ta California Ülikooli (Berkeley) majandusteaduskonna dekaan.

Aastal 1959 läks ta tagasi Kreekasse, kus ta oli majandusarengu uurimise programmi juht. Kui isa sai 1963 peaministriks, oli Andréas Papandréou peaministri pea-majandusnõunik. Ta loobus USA kodakondsusest ja valiti 1964 Kreeka parlamenti. Ta sai kohe esimeseks riigiministriks (sisuliselt peaministri asetäitjaks). Selline kiire ja ilmsete korruptsioonitunnustega tõus karjääriredelil tekitas ühiskonnas rahulolematust. Et valitsus üritas ellu viia mitmeid vasakpoolseid reforme, muuhulgas ka sõja järel tähtsustunud armee osatähtsust vähendada, puhkeski 1967. aastal sõjaväelaste mäss. See osutus edukaks ning isa ja poeg Papandréoud vahistati.

Järgmisel aastal isa suri. Andreas aga sai võimaluse pärast pooleaastast vanglas viibimist emigreeruda. Ta elas pagenduses Rootsis ja Kanadas, kus sai ametisse majandusprofessorina. Paguluses asutas Andreas Papandréou Ülekreekalise Vabastusliikumise, kuhu koondus suur osa sõjaväelise režiimiga rahulolematuid.

1973. aastal kukutatigi Kreekas "mustade" kolonelide diktatuur, seda küll ilma Vabastusliikumise otsese osavõtuta, ning Papandreou võis tagasi kodumaale pöörduda. Aasta hiljem rajas ta Ülekreekalise Sotsialistliku Liikumise (PASOK).

Esialgu polnud PASOK eriti edukas, kuid 1981. aastaks suudeti võita parlamendis absoluutne enamus. Papandréou sotsialistlik valitsus lubas peale igapäevaelu parandamise, ka astuda välja NATOst, likvideerida Kreekas asuvad USA sõjaväebaasid ja korraldada rahvaküsitlus Euroopa Liitu kuulumise üle.

Hiljem selgus, et nii suuri lubadusi ei ole võimalik täita. Nii kuulub Kreeka tänapäevalgi NATOsse ja EL-i ning sõjaväebaasidki on alles. Ometigi peeti Papandréou esimest valitsusaega aastail 1981–1989 üsna edukaks.

Aastal 1951 abiellus Andreas Papandréou ameeriklanna Margaret Chantiga, kellega tal oli kolm poega ja üks tütar. Hiljem leidis Papandréou endale uue elukaaslase – stjuuardess Dimitra Liani, keda hüüti Mimiks. Juba enne ametlikku lahutust eelmise naisega, liikus peaminister avalikult ringi koos Mimiga. Isiklikule afäärile lisandus suur finants- ja poliitiline skandaal, mida tuntakse Koskotase afääri nime all.

Valimistel sai PASOK kaotuse osaliseks ja jäi opositsiooni. Kuid juba 1993. aastal sai Papandreou uuesti peaministriks.

1995. aasta lõpul halvenes peaministri tervis sedavõrd, et ta oli sunnitud viibima neli kuud haiglas. Raske haiguse tõttu loobus ta oma ametist ning uueks valitsusjuhiks sai tema parteikaaslane Costas Simitis. Märtsis haiglast välja saades oli ta nõrk, kuid täis teotahet jätkata, kui mitte otseselt võimul olles, siis vähemalt nii-öelda halli kardinalina.

Siiski ei paranenud Papandréou haigusest ning suri 1996. aasta juunis infarkti. Tema viimane naine Mimi avaldas 1997. aastal enda ja oma peaministrist mehe suhet käsitleva raamatu pealkirjaga "Kümme aastat ja 54 päeva". Selles jutustab leseks jäänud Dimitra oma kümme aastat ja 54 päeva kestnud "taevalikust, erootilisest, maagilisest ja võrreldamatust suhtest" Papandréouga kohati liigagi üksikasjalikult.

[redigeeri] Tunnustused

Aastal 1999 sai Papandréou postuumselt Rootsi Põhjatähe ordeni.

Eelnev: Geórgios Rállis	Kreeka peaminister 21. oktoober 1981 – 2. juuli 1989	Järgnev: Tzanís Tzannetákis
Eelnev: Konstantínos Mitsotákis	Kreeka peaminister 23. oktoober 1993 – 22. jaanuar 1996	Järgnev: Kóstas Simítis