Diktatuur
Allikas: Vikipeedia
- See artikkel on praegu üsna viletsas seisus.
| Poliitika artiklid teemal Valitsusvormid |
| Vormid |
|---|
|
| · redigeeri |
Diktatuur tähendab tänapäeval sellist valitsemise vormi, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Ajalooliselt on tegemist olnud ajutise abinõuga riigi hädaohust välja toomiseks ning normaalse olukorra taastamiseks. See kriteerium on aga 20. sajandi keskpaigast alates tähtsust kaotanud ning seetõttu on diktatuuri mõiste hägustunud. Ajutise iseloomu kadumise tõttu meenutab tänapäevane diktatuur pigem antiikset türanniat.
Konstitutsioonilise demokraatia kõrval on diktatuur tänapäeval kõige levinum valitsusvorm.
Diktatuuri kehtestamine võib aset leida nii vägivaldse võimuhaaramise kui ka konstitutsioonilisel ja õiguspärasel teel. Viimase näiteks on natsionaalsotsialistide võimuletulek vabade valimiste kaudu. Natsionaalsotsialistid kasutasid Weimari vabariigi põhiseaduses antud võimalust viia läbi erakorralisi valimisi nii sageli kui soovi on, kõrvaldasid opositsiooni ja kehtestasid diktatuuri, kusjuures vormiliselt kehtis endiselt Weimari vabariigi põhiseadus.
Diktatuuris puudub valitsuse vahetamise demokraatlik võimalus. Sellistel valitsustel puudub vastutus oma tegude moraalsetele ja eetilistele tagajärgede üle. Rahvas selles riigis tavaliselt kardab oma valitsust, kuna valitsus võib kasutada vägivalda teistsuguste arvamuste maha surumiseks. Piiratud on sõnavabadus. Valitsus kasutab oma ideoloogia peale surumisel aktiivselt erinevaid propagandavahendeid.
On olemas ka süsteeme, milles on elemente nii diktatuurist kui ka demokraatiast. Selline oli näiteks Lõuna-Aafrika Vabariik. Süsteemi defineerimine diktatuurina on komplitseeritud, sest üldjuhul on puudus usaldatavatest andmetest.
Seda ametit on kasutatud ka hiljem, 18.–19. sajandil Poolas ja Ladina-Ameerikas. 20. ega 21. sajandil pole maailmas ühtki diktaatori tiitlit kandvat riigijuhti olnud. Diktaatoriks on nimetatud näiteks Nõukogude Liidu riigijuhti Jossif Stalinit.
Sisukord |
[redigeeri] Diktatuuride liigitus
Diktatuuri määratlemise keerukusest tulenevalt on keerukas ka nende liigitamine. Siiski võib eristatada autoritaarseid ja totalitaarseid diktatuure.
[redigeeri] Autoritaarne diktatuur
Autoritaarsed diktatuurid piirduvad võimu koondamisega liidri või kitsa oligarhia kätte ning puudutavad muid eluvaldkondi vähe. Võrreldes totalitaarsete diktatuuridega on autoritaarsed lähedasemad antiiksele diktatuurile, kuna neis enamasti sisaldub ajutisuse ja normaalse olukorra taastamise idee. Autoritaarne diktatuur ei sea eesmärgiks uue ühiskonna rajamist ja uue inimese kasvatamist, vaid tugineb rahvuslikule ühtsusele ja konservatiivsetele väärtustele. Inimõiguste piirangud ja sekkumine erasfääri lähtuvad diktatuuri püsimise vajadusest, mitte mingist kandvast ideoloogiast.
Autoritaarse diktatuuri jooned on äratuntavad Konstantin Pätsi valitsuse juures 1930. aastatel.
[redigeeri] Totalitaarne diktatuur
Totalitaarne diktatuur on ideoloogiakeskne ja põhjendab end mingisuguse missiooniga (näiteks kommunismi ehitamine, aaria rassi valitsemine). Diktatuur ei ole mitte vahend pöördumiseks normaalse olukorra juurde, vaid tegemist ongi ainuõige ühiskonnakorraldusega. Kandvat ideoloogiat tõlgendab võimuladvik ja ennekõike selle juht.
Totalitaarsed režiimid on olnud eranditult agressiivsed ja territoriaalsele laienemisele suunatud.
[redigeeri] Kirjandus
- Mart Nutt. "Diktatuuri anatoomia." Diplomaatia nr 5, aprill 2006.
