François Quesnay
Allikas: Vikipeedia
François Quesnay (4. juuni 1694– 16. detsember 1774) oli Prantsuse majandusteadlane füsiokraatide koolkonnast. Ta oli ameti poolest kirurg.
Quesnay sündis Mérés töölisperekonnas. 13-aastaselt jäi ta orvuks. Lugema õppis ta alles 11-aastaselt tervisekäsiraamatust. Kohe pärast seda tekkis tal tohutu huvi lugemise ja õppimise vastu. Ta oli lühikest aega õpipoiss, käis mõnda aega Saint-Côme'is koolis ja abiellus Pariisi vürtspoodniku tütrega, mis tähendas suurt sotsiaalset tõusu. Quesnay hakkas Mantes'is maa-habemeajaja-kirurgiks. Ta paistis silma oma hariduse ja oskustega, mis ta oli ise omandanud, ming saades soovituse soovituse järel, jõudis ta kohalike aristokraatide teenistusse. See jättis talle aega, et rohkem lugeda, õppida ja kirjutada.
Quesnay' arvukad traktaadid kirurgiast kindlustasid tema mainet. Ta oli eriti huvitatud sellest, et tõsta kirurgia meditsiinilise teaduse staatusesse (asi, mis arstide meelest oli kohutav). Kuninga edikt, millega 1743 lahutati kirurgid habemeajajatest, ning hilisem kuningliku kirurgide kolleegiumi loomine olid osalt Quesnay' teene.
1749 sai Quesnay kõva soovitusega Louis XV armukese madame de Pompadouri ihuarstiks. Quesnay asus elama Versailles'sse ning jõudis lõpuks välja kõige kõrgemasse võimusfääri. 1751 valiti ta Teaduste Akadeemiasse.
Quesnay hakkas majanduse vastu huvi tundma 1756, kui tal paluti kirjutada Diderot' ja d'Alembert'i Entsüklopeediale artikleid põlluharimisest. Quesnay hakkas lugema marssal de Vaubani, Pierre Boisguillebert'i ja Richard Cantilloni teoseid ning jõudis neile tuginedes välja omaenda majandusteooriani.
Quesnay'st sai füsiokraatide majandusteadusliku ringi juht. Teised füsiokraadid nimetasid teda Euroopa Konfutsiuseks ja tänapäeva Sokrateseks.
1758 avaldas ta teose Tableau économique, mis pani aluse füsiokraatide ideedele.
Vajab täiendamist
