Friedrich Georg von Bunge
Allikas: Vikipeedia
Friedrich Georg von Bunge (13. märts (vana kalendri järgi 1. märts) 1802 Kiiev – 9. aprill 1897 Wiesbaden) oli baltisaksa õigusteadlane, ajaloolane ning publitsist.
Bunge oli üks olulisemaid baltisaksa ajaloolasi 19. sajandil. Ta publtiseeris trükis väga suure hulga seni avaldamata allikaid ning lõi mitmeid publikatsioonidesarju, mille kaudu ka teised ajaloolased (näiteks Carl Schirren, Karl Heinrich von Busse) said oma töid ning allikpublikatsioone avaldada.
Bunge oli Balti provintsiaalseadustiku kolmanda jao (Balti Eraseaduse) koostaja.
Ta sündis Kiievi apteekri pojana, kuid pärast isa surma (märtsis 1814) tõi ema ta Tartusse (1815). 1826 sai Heidelbergis juuradoktoriks ja 1832 Tartu Ülikooli provintsiaalõiguse professoriks. 1844–1858 oli Tallinna raehärra ja linnakonsistooriumi president, 1856–1864 töötas Imperaatori isikliku kantselei II osakonnas provintsiaalõiguse kodifitseerimise alal. Riia ja Tallinna aukodanik, Tartu Ülikooli auliige. Jäänud pimedaks, lõpetas teadusliku tegevuse ja elas Saksamaal.
Abiellus Tartus 11/23. detsembril 1825 apteekri tütre Wilhelmine Wegeneriga (15/27. märts 1804 Tartu –1876), kolm poega ja neli tütart.
Oma teenete eest Balti Eraseaduse kodifitseerimisel immatrikuleeriti Friedrich Georg von Bunge 15/27. märtsil 1865 Eestimaa ja 14/26. juunil 1865 Kuramaa rüütelkonda.