Helen Keller
Allikas: Vikipeedia
Helen Adams Keller (27. juuni 1880 Tuscumbia, Alabama – 1. juuni 1968) oli pimekurt ameerika kirjanik ja ühiskonnategelane.
[redigeeri] Biograafia
Helen sündis kapten Arthur H. Kelleri ja Kate Adams Kelleri, kes oli Robert E. Lee teine nõbu, peres. Kellerite juured ulatusid Saksamaale. Sündides ei olnud Helen pime ega kurt. 19-kuuselt jäi ta raske haiguse tõttu pimedaks ja kurdiks, pisut hiljem kaotas ka kõnevõime.
Seitsmeaastaselt oli ta leiutanud üle 60 erineva märgi, millega sai kontakteeruda oma perega. Aastal 1886 luges Heleni ema Charles Dickensi kirjutatud märkmeid, kus räägiti pimedast lapsest Laura Bridgmanist – loetu inspireeris Kate'i, et rääkida Baltimore'i spetsialistidega, kelle soovitusel Heleniga tegelema Alexander Graham Bell, kes tollal tegeles just kurtide lastega. Bell omakorda soovitas perel viia Helen Perkinsi Pimedate Instituuti, kus Helen ka oma õpinguid alustas. Heleni õpetajaks hakkas 20-aastane Anne Sullivan. Nende lähedane sõprus kestis 49 aastat.
Heleni õpingud jätkusid New Yorki kurtide koolis, hiljem õppis ta koos normaalsete tüdrukutega Cambridge'i Noorte Daamide Koolis. Aastatel 1900–1904 Radcliffi kolledžis. Õpingute järel valdas Helen peale emakeele ka prantsuse ja saksa keelt.
[redigeeri] Looming
Helen kirjutas mitu autobiograafilist teost.
