Henrik Visnapuu

Allikas: Vikipeedia

Henrik Visnapuu, 1917

Henrik Visnapuu (2. jaanuar 1890 Helme kihelkond – 3. aprill 1951 Long Island, New York) oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik.

Sisukord

1 Elulugu
2 Looming
3 Teosed
4 Kirjandus
5 Vaata ka
6 Välislingid

[redigeeri] Elulugu

Ta õppis Reola vallakoolis ja Rokka ministeeriumikoolis.

Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli õpetajaks.

Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat.

Aastal 1944 põgenes Saksamaale ja sealt 1949. aastal USA-sse.

Henrik Visnapuu oli Korp! Sakala liige.

[redigeeri] Looming

Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Henrik Visnapuu oli Marie Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid.

[redigeeri] Teosed

[redigeeri] Luulekogud

"Amores" (Tallinn 1917, 2. ja 3. trükk Tartu 1919)
"Jumalaga, Ene!" (Tartu 1918)
"Talihari" (Tartu 1920)
"Hõbedased kuljused" (Tallinn 1920)
"Käoorvik" (Tartu 1920)
"Ränikivi" (Tartu 1925)
"Maarjamaa laulud" (Tartu 1927)
"Puuslikud" (Tartu 1929)
"Tuulesõel" (Tartu 1931)
"Päike ja jõgi" (Tartu 1932)
"Põhjavalgus" (Tartu 1938)
"Tuule-ema" (lüroeepika kogumik, 11 pikemat luuleteost, Tallinn 1942)
"Esivanemate hauad" (Stockholm 1946, 2. trükk Luunja 1991)
"Ad astra" (Geislingen 1947)
"Periheel. Ingi raamat" (Geislingen 1947)
"Mare Balticum" (Geislingen 1948)
"Linnutee" (New York 1950)

[redigeeri] Valikkogud

"Valit värsid" (Tallinn 1924)
"Üle kodumäe" (Tartu 1934)
"Kaks algust" (eessõna Erna Tillemann, Tallinn 1940)
"Tuuline teekond" (Augsburg 1946)
"Kogutud luuletused" I-II (koostaja ja eessõna: Arvo Mägi, Stockholm 1964–1965)
"Väike luuleraamat" (koostaja Paul Rummo, Tallinn 1966)
"Mu ahastus ja armastus" (koostaja Georg Grünberg, saatesõnad: Karl Muru ("Vaateid Henrik Visnapuu luulesse") ja Jüri Hain ("Ado Vabbe ja Henrik Visnapuu"), Eesti Raamat, Tallinn 1993)
"Visnapuu armastusest" (valik ja järelsõna: Jaanus Vaiksoo, Tänapäev, Tallinn 2003; kättesaadav ka punktkiriväljaandena: Eesti Pimedate Raamatukogu, Tallinn 2004)

[redigeeri] Muud teosed

"Vanad ja vastsed poeedid" (esseistlike artiklite kogumik, Tartu 1921)
"Jehoova surm" (poeem, Tartu 1927)
"Parsilai" (poeem, Tartu 1927)
"Meie küla poisid" (komöödia, Tallinn 1932)
(koos Jaan Aineloga) "Poeetika põhijooni" (kirjandusteaduslik käsiraamat, Tartu 1932)
"Saatana vari" (värssromaan, Tartu 1937)
"Päike ja jõgi. Mälestusi noorusmaalt" (Lund 1951, 2. trükk Tallinn 1995)

[redigeeri] Kirjandus

Pedro Krusten, "Kaugelviibija käekõrval: mälestusi Henrik Visnapuust paguluses", Eesti Kirjanike Kooperatiiv, Lund 1957; 2. trükk: ajakirja Kultuur ja Elu 1990, nr. 9 – 1991, nr. 4 lisapoognad; 3. trükk: Ilmamaa, sari Eesti kirjanikke, Tartu 2006
Paul Rummo, "Sii ja Prohveti romaan. Henrik Visnapuu senitundmatuid luuletusi" – Looming 1967, nr. 1, lk. 127–147
Paul Rummo, "Ingi ja Visnapuu kirjavahetus" – Keel ja Kirjandus 1968, nr. 2, lk. 91–107; nr. 3, lk. 167–177; nr. 4, lk. 229–237; nr. 6, lk. 354–364; nr. 7, lk. 423–436
Ene Mihkelson, "Uut Henrik Visnapuu kirjandusliku tegevuse algusest" – "Paar sammukest eesti kirjanduse uurimise teed" XI, ER, Tallinn 1986, lk. 39–53
Harald Peep, "Henrik Visnapuu. Ühe elu- ja loometee piirjooni". Eesti Raamat, Tallinn 1989