Ingmar Bergman

Allikas: Vikipeedia

Ingmar Bergman (sündis 14. juulil 1918 Uppsalas) on rootsi filmi- ja teatrilavastaja.

Sisukord

1 Filmograafia
2 Isiklikku
3 Teosed eesti keeles
4 Välislingid

[redigeeri] Filmograafia

"Kriis" (Kris) (1946)
"Vihm meie armastuse kohal" (Det regnar på vår kärlek) (1946)
"Laev Indiasse" (Skepp till India land) (1947)
"Muusika pimeduses" (Musik i mörker) (1948)
"Sadamalinn" (Hamnstad) (1948)
"Vangla" (Fängelse) (1949)
"Janu" (Törst) (1949)
"Ood rõõmule" (Till glädje) (1950)
"Niisuguseid asju siin ei juhtu" (Sånt händer inte här) (1950)
"Suvemäng" (Sommarlek) (1951)
"Naised ootavad mehi" (Kvinnors väntan) (1952)
"Suvi Monikaga" (Sommaren med Monika) (1953)
"Narride õhtu" (Gycklarnas afton) (1953)
"Armastuse õppetund" (En lektion i kärlek) (1954)
"Naiste unelmad" (Kvinnodröm) (1955)
"Suveöö naeratused" (Sommarnattens leende) (1955)
"Seitsmes pitser" (Det sjunde inseglet) (1957)
"Maasikavälu" (Smultronstället) (1957)
"Elu allikail" (Nära livet) (1958)
"Nägu" (Ansiktet) (1958)
"Neitsiallikas" (Jungfrukällan) (1960)
"Saatana silm" (Djävulens öga) (1960)
"Nagu peeglis" (Såsom i en spegel) (1961)
"Armulaualised" (Nattvardsgästerna) (1963)
"Vaikus" (Tystnaden) (1963)
"Rääkimata kõigist neist naistest" (För att inte tala om alla dessa kvinnor) (1964)
"Persona" (1966)
"Hunditund" (Vargtimmen) (1968)
"Häbi" (Skammen) (1968)
"Kirg" (En passion) (1969)
"Puudutus" (Beröringen) (1971)
"Sosinad ja karjed" (Viskningar och rop) (1972)
"Stseenid ühest abielust" (Scener ur ett äktenskap) (1973)
"Näost näkku" (Ansikte mot ansikte) (1976)
"Ussimuna" (The Serpent's Egg) (1977)
"Sügissonaat" (Höstsonaten) (1978)
"Marionettide elust" (Aus dem Leben der Marionetten) (1980)
"Fanny ja Alexander" (Fanny och Alexander) (1982)
"Karini nägu" (Karins ansikte) (1984)
"Dokument "Fanny ja Alexander"" (Dokument Fanny och Alexander) (1986)

[redigeeri] Isiklikku

Ingmar Bergman on olnud abielus tantsija Else Fisheriga, tantsija Ellen Lundströmiga, ajakirjanik Gun Grutiga, eesti pianisti ja kirjaniku Käbi Lareteiga (1959–1969) ja krahvinna Ingrid von Roseniga (Ingrid Karlebro; 1971–1995).

Ingmar ja Ellen Bergmani lapsed on režissöör Mats Bergman, näitleja Eva Bergman ja režissöör Jan Bergman.

Käbi Lareteiga on tal poeg, režissöör Daniel Bergman.

Ingmar Bergmanil on kooselust norra filminäitleja Liv Ullmanniga tütar, kirjanik Linn Ullmann.

Ka Gun Grutiga sündis Bergmanil laps.

Ta on elanud koos ka näitlejate Harriet Anderssoni ja Bibi Anderssoniga.

[redigeeri] Teosed eesti keeles

"Stseenid ühest abielust" (filmijutustus). Tõlkinud Anu Saluäär. Loomingu Raamatukogu 1978, nr. 36/37; 2. trükk: Virgela, Tallinn 1998
"Laterna magica" (mälestusteraamat). Tõlkinud Ülev Aaloe. Eesti Raamat, Tallinn 1989; 2. trükk: Tänapäev, Tallinn 2006
"Fanny ja Alexander" (filmistsenaarium). Tõlkinud ja järelsõna: Ülev Aaloe. Loomingu Raamatukogu 1991, nr. 18–21
"Pildid" (mälestusteraamat). Tõlkinud Ülev Aaloe; põhjalik filmograafia lk. 311–359. Eesti Raamat, Tallinn 1995
"Pühapäevalapsed". Tõlkinud Ülev Aaloe. Loomingu Raamatukogu 1997, nr. 7/8
"Erakõnelused" (romaan). Tõlkinud Ülev Aaloe. Loomingu Raamatukogu 1998, nr. 21/22
"Hea tahe". Tõlkinud Ülev Aaloe. Loomingu Raamatukogu 1999, nr. 37–40
"Saraband" (filmistsenaarium). Tõlkinud Anu Saluäär, Loomingu Raamatukogu 2004, nr. 4
"Kolm päevikut". Koostanud Ingmar Bergman ja tema tütar Maria von Rosen. Tõlkinud Ülev Aaloe ja Maarja Laur. Tänapäev, Tallinn 2005