Karjala keel
Allikas: Vikipeedia
Karjala keel on soome keelele lähedane läänemeresoome keel. See kuulub soomeugri keelte hulka ning erineb soome keelest laiendatud fonoloogia ning hilisemate soome keele mõjutuste puudumise poolest. Karjala keelel on mitu kirjakeelt. Karjala keel kasutab ladina tähestikku.
Karjala keelt räägitakse Venemaa Karjala vabariigis ning umbes 5000 inimese poolt Soomes.
Karjala keelel on kolm peamist haru:
- päriskarjala keel
- põhja-karjala keel
- lõuna-karjala keel
- aunusekarjala keel
- lüüdi keel (mõnikord peetakse vepsa keele murdeks)
Soome ja karjala keel keelustati Stalini võimu ajal. Karjala keelt peeti soome keele murdeks ning kirjakeelt ei arendatud. Üritati kasutusele võtta kirillitsat.
Tänapäeval peab Karjala Vabariik karjala keelt soome keele murdeks. Soome, ja mitte karjala keel, oli Karjala ametlikuks keeleks alates Talvesõjast (1940.a.) kuni 1980-ndateni, kui algas perestroika. Alates 1990-ndate lõpust on üritatud karjala keelele anda ametlik staatus.
Tohtkiri nr 292 on Novgorodis arheoloogilistel väljakaevamistel leitud kasetohutükk, millesse on kraabitud kirillitsas vanim teadaolev läänemeresoomekeelne kirjutis. Ajaloolaste ja keeleteadlaste arvates on tegu u 13. sajandi keskpaigast pärineva karjalakeelse tekstiga
