Katoliku kirik
Allikas: Vikipeedia
| Vajab toimetamist |
Katoliku kirik (ametlik eestikeelne nimi Rooma-Katoliku Kirik, ladina Sancta Romana Ecclesia) on katoliikluse kohaselt ainuõndsakstegev püha asutus ning Jumalariigi nähtav kehastus Maa peal. Kirikupea on Rooma piiskop ehk paavst, keda peetakse Kristuse maapealseks asemikuks, kes on ilmeksimatu ametlikes (ex cathedra) seisukohavõttudes, mis puudutavad moraali ja usku ning on Vatikani linnriigi pea. Katoliku Kiriku kõrgeim organ on kirikukogu, kuid selle otsused vajavad paavsti kinnitust. Täidesaatva ning juriidilise organina tegutseb paavsti juures Rooma kuuria, mille arvukaid ametkondi (kongregatsioone) juhivad kardinalid. Paavsti surma korral valib kardinalide kolleegium (konklaav) uue kirikupea, kelleks võib olla iga meessoost isik. Oma pühitsemisvõimu (sakramentide jagamise v.a. ristimine, mida võib hädakorral toimetada iga inimene ja laulatus, mida jagavad üksteisele laulatatavad jm.) annab Katoliku Kirik ametisse pühitsemise kaudu edasi preestriseisuse liikmeile, kes on inimese ja Jumala vahendajad. Vaimulikule ladina riituses on normiks tsölibaat. Kiriku haldusliku jaotuse põhiüksus on kogudustest koosnev diötsees ehk piiskopkond, mida haldab piiskop. Peale jumalateenistuse põhivormi missa korraldatakse vespreid, vigiile, protsessioone, palverännakuid jm., usutalitusi peetakse pidulikult, kasutades mitmesugust sümboolikat (näiteks žeste, liturgilisi värve ja vaimuliku riietust, pühitsetud vett, pühapilte ja viirukit); kiriku ainsaks ameti- ja liturgiakeeleks oli aastani 1965 ladina keel. Rooma Katoliku Kiriku ajaloos on olnud tähtsad mungaordud vt. (munklus).
Vaata ka: Vello Salo ringkiri Maarjamaa Jüripäev 2006
[redigeeri] Vaata ka
- roomakatoliku kirik
- kreekakatoliku kirik
- katoliiklus
- Katoliku kirik Eestis
- ketserlus
- hereesia
- klooster
- kongregatsioon
- Maavalla Katoliiklik Liikumine
- Ukraina Kreeka-katoliku kirik
