Kuritegu
Allikas: Vikipeedia
Kuritegu on raske seaduserikkumine.
Igat konkreetset kuritegu vaadeldakse jurisprudentsis selle toimepanemise seadusruumis. Eri aegadel ja eri ühiskondades võivad seadused (nii kirjutatud kui ka kirjutamata seadused) olla erinevad. Seetõttu ei pruugi tegu, mis mingil ajal või mingis ühiskonnas on käsitletav kuriteona, mõnel teisel taustal osutuda kuriteoks.
Tänapäeva lääne ühiskonna poolt omaks võetud seisukohtade kohaselt kuulub kuriteo tunnuste hulka vältimatult teo toimepanija süü. Selleks, et saaks rääkida kuriteost, peab teo toimepanija olema süüdi nii oma tegevuse (actus reus) kui ka oma tahtluse (mens rea) poolest. Ainsaks erandiks on strict liability, mille puhul võib isik olla süüdi ka siis, kui ta ei teinud midagi halba ega ka tahtnud midagi halba. Koos teiste tunnustega moodustub igal konkreetsel juhul kuriteo koosseis.
Kuriteo koosseisu koos süü küsimuse selgitamisega teeb kindlaks pädev kohus. Kohtu otsus on pärast selle jõustumist alus kuriteos süüdi oleva isiku karistamiseks.
Eestis on kuritegu [karistusseadustikus] (KarS) sätestatud süütegu, milles süüdi olevale füüsilisele isikule on seaduses ette nähtud rahaline karistus või vangistus või juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine.
Kuritegusid võib kahjustatava õigushüve alusel liigitada järgmiselt: isikuvastane, varavastane, omandivastane, keskkonnavastane, riigivastane, poliitiline, ametialane, majanduslik jne. Üldiselt kahjustab kuritegu ohvri ehk kannatanu õigusi. Teatud kuritegude puhul võib ohver ka puududa või siis käsitletakse ohvrit abstraktselt (ühiskondlik moraal, elukvaliteet vms). Sellisteks kuritegudeks on teatud juhtudel näiteks KarS § 178 (Lapsporno valmistamine ja selle võimaldamine), KarS § 424 (Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis) jm.
[redigeeri] Vaata ka
- Süütegu
- Väärtegu
- Kurjategija
- Sõjakuritegu
- Inimsusevastane kuritegu
- Poliitiline kuritegu
- Rahvusvaheline kuritegu
- Kuritegevus
