Libeeria
Allikas: Vikipeedia
Libeeria Vabariik
inglise Republic of Liberia
{{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}} {{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} |
|||||
|
|||||
![]() |
|||||
Riigihümn | All Hail, Liberia Hail | ||||
Pealinn | Monrovia | ||||
Pindala | 111 370 km² | ||||
Ametlik(ud) keel(ed) | inglise | ||||
Rahvaarv | 3 317 200 (2003) | ||||
Rahvastiku tihedus | 29,8 in/km² | ||||
Riigikord | |||||
President | Ellen Johnson-Sirleaf | ||||
Iseseisvus | 26. juuli 1847 | ||||
SKT | |||||
elaniku kohta | |||||
Rahaühik | dollar (LRD) | ||||
Ajavöönd | maailmaaeg | ||||
Tippdomeen | .lr | ||||
ROK-i kood | |||||
Telefonikood | 231 |
Libeeria on riik Aafrika läänerannikul. Libeeria naaberriikideks on Sierra Leone, Guinea ja Elevandiluurannik.
Sisukord |
[redigeeri] Riik
[redigeeri] Haldusjaotus
Libeeria jaguneb 15 maakonnaks:
- Bomi maakond
- Bong maakond
- Gbarpolu maakond
- Grand Bassa maakond
- Grand Cape Mounti maakond
- Grand Gedeh maakond
- Grand Kru maakond
- Lofa maakond
- Margibi maakond
- Marylandi maakond
- Montserrado maakond
- Nimba maakond
- River Cessi maakond
- River Gee maakond
- Sinoe maakond
[redigeeri] Ajalugu
Libeeria rajasid 19. sajandi alguses Ameerikast ümberasunud vabastatud orjad. Riik kuulutati iseseisvaks 26. juulil 1847. Orjade järeltulijad hoidsid võimu pikka aega enda käes, põliselanikud said hääleõiguse alles 1960ndatel. Aastal 1980 toimunud riigipöördega haarasid võimu põliselanikud Samuel K. Doe juhtimisel.
Libeerias oli aastatel 1989–1996 ja 1999–2003 kodusõda.
Aastal 2003 valiti presidendiks Charles Ghankay Taylor, kuid kodusõda jätkus peagi pärast Taylori võimuleasumist. Sõja lõpetas alles ÜRO vägede sekkumine ja Taylori loobumine presidendiametist.
8. novembril 2005 toimunud presidendivalimistel valiti presidendiks Ellen Johnson-Sirleaf, kellest sai esimene Aafrika naine, kes on valitud presidendiks.