Mari Eli Vabariik
Allikas: Vikipeedia
Mari Eli Vabariik
vene Республика Марий Эл
(Respublika Mari El) mari Марий Эл Республика
Marii El Respublika mäemari Мары Эл Республика
(Marõ El Respublika) {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} |
Mari Eli lipp
Mari Eli vapp
Pindala: 23 372 km²
Elanikke: 714 300 (2004)
|
Mari Eli Vabariik on Venemaa autonoomne piirkond. Asub Volga föderaalringkonnas. Piirneb Nižni Novgorodi oblasti, Kirovi oblasti, Tšuvaši Vabariigi ja Tatarstani Vabariigiga. Riigikeelteks (государственные языки) on mari (niidu- ja mäemari) ning vene keel.
Vabariigi president jaanuarist 1997 on Leonid Markelov.
Sisukord |
[redigeeri] Haldusjaotus
Vabariik jaguneb 3 vabariikliku alluvusega linnaks ja 14 rajooniks. Vabariikliku alluvusega linnad:
Rajoonid:
- Jurino rajoon (Юринский район)
- Kilemarõ rajoon (Килемарский район)
- Kuženeri rajoon (Куженерский район)
- Mari-Tureki rajoon (Мари-Турекский район)
- Medvedevo rajoon (Медведевский район)
- Morki rajoon (Моркинский район)
- Mäemari rajoon (Горномарийский район)
- Novõi Torjali rajoon (Новоторъяльский район)
- Oršanka rajoon (Оршанский район)
- Paranga rajoon (Параньгинский район)
- Sernuri rajoon (Сернурский район)
- Sovetski rajoon (Советский район)
- Zvenigovo rajoon (Звениговский район)
- Volžski rajoon (Волжский район)
[redigeeri] Rahvastik
Linnarahvastiku osakaaluks 2000. aasta rahvaloenduse ajal oli 61,2%. Rahvastiku tihedus on sarnane Eesti vastavale näitajale - 32,7 in/km2.
[redigeeri] Rahvuslik koosseis
Marid moodustavad rahvastikust 43,3%, venelased 47,5%, tatarlased 5,9%. Lisaks on Mari Elis elamas veel rohkem kui 50 eri rahvuse esindajaid. Nad moodustavad 3,3% rahvastikust ja arvukamad neist on tšuvašid, udmurdid, mordvalased ja ukrainlased.
[redigeeri] Ajalugu
Maride maa on ajaloos olnud seotud Kasaari kaganaadi, Volga bulgarite riigi, Kuldhordi ja Kaasani khaaniriigiga.
Venemaa koosseisu kuuluvad Mari Eli alad 16. sajandi keskpaigast. 20. sajandi alguses oli maa jagatud Kaasani, Vjatka, Nižni Novgorodi, Ufa ja Jekaterinburgi kubermangu vahel.
- 4. novembril 1920 moodustati Mari autonoomne oblast.
- 1936. aasta Nõukogude konstitutsiooniga muudeti Mari autonoomne oblast Mari ANSV-ks.
- 1990. aasta 22. detsembril võttis Mari ANSV Ülemnõukogu vastu deklaratsiooni vabariigi riiklikust suveräänsusest.
- 8. juulist 1992 on vabariigi ametlik nimi Mari Eli Vabariik.
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Välislingid
- Mari Eli Vabariigi valitsus
- Mari lehekülg (eesti, mari, inglise ja vene keeles)
- Marimaa pöördumine 21.03.2005
Volga föderaalringkond |
Baškortostani Vabariik - Mari Eli Vabariik - Mordva Vabariik - Tatarstani Vabariik - Tšuvaši Vabariik - Udmurdi Vabariik - Permi krai - Kirovi oblast - Nižni Novgorodi oblast - Orenburgi oblast - Penza oblast - Samara oblast - Saratovi oblast - Uljanovski oblast |
{{{päis2}}}
|
{{{üksused2}}}
|