Michael Maestlin
Allikas: Vikipeedia
![]() |
Lisa artiklisse pilte projektist Wikimedia Commons või teistest vikipeediatest. Vaata lisainfot artikli arutelust. |
Michael Maestlin (ka Mästlin, Möstlin; 30. september 1550 Göppingen – 20. oktoober 1631 Tübingen) oli saksa astronoom ja matemaatik.
Maestlin õppis Tübinger Stiftis teoloogiat, matemaatikat ja Philipp Apiani innustusel astronoomiat. Aastal 1571 sai ta magistriks, 1576 diakoniks Backnangis ja 1580. aastast matemaatikaprofessorks Heidelbergi ülikoolis, 1583. aastast Tübingeni ülikoolis.
Maestlinit peetakse Leonardo da Vinci kõrval esimeseks kes seletas tuhkhalli kuuvalgust õigesti maapaistena.
Ta taipas, et komeedid ei ole atmosfäärinähtused ("kuualused" nähtused).
Ta oli 47 aastat Tübingeni ülikooli professor. Tema õpilaste seas oli Johannes Kepler.
Kuigi Maestlin õpetas eeskätt Ptolemaiose maailmasüsteemi (geomeetrilist maailmasüsteemi), oli ta ka üks esimesi, kes võttis omaks Koperniku maailmasüsteemi ning hakkas seda valitud õpilastele õpetama. Tal oli Kepleriga kirjavahetuses. Suuresti tänu Maestlinile võttiski Kepler omaks Koperniku süsteemi. Maestlin oli tema tähtsaim õpetaja ja ühtlasi sõber. Võib-olla veenis tema ka Galileo Galileid uue õpetuse õigsuses.
Aastal 1582 kirjutas Maestlin üldarusaadava sissejuhatuse astronoomiasse.
Aastal 1961 nimetati Maestlini järgi üks Kuu kraatritest (Maestlini kraater).