Neoklassitsism

Allikas: Vikipeedia

Neoklassitsism (ka uusklassitsism) on klassitsismi traditsioone elustav suund mitmel kunstialal 19. sajandi lõpus ja 20. sajandil.

Sisukord 1 Neoklassitsism arhitektuuris 1.1 Arhitekte 1.2 Neoklassitsistlikke ehitisi 2 Neoklassitsism kunstis 2.1 Maalikunstnike 3 Neoklassitsism kirjanduses 3.1 Kirjanikke 4 Neoklassitsism muusikas 4.1 Heliloojaid 5 Vaata ka 6 Välislingid

[redigeeri] Neoklassitsism arhitektuuris

Arhitektuuris on nimetust neoklassitsism kasutatud 19. ja 20. sajandi klassitsismimõjulise ehituskunsti kohta.

[redigeeri] Arhitekte

• Carl Ludvig Engel
• Theophil Freiherr von Hansen
• Karl Friedrich Schinkel
• Vasily Stasov
• Juan de Villanueva

[redigeeri] Neoklassitsistlikke ehitisi

• Austria parlamendihoone
• Helsingi katedraal
• Kapitoolium
• Lincolni memoriaal

[redigeeri] Neoklassitsism kunstis

[redigeeri] Maalikunstnike

• Jacques-Louis David
• Jean Auguste Dominique Ingres

[redigeeri] Neoklassitsism kirjanduses

Neoklassitsism kirjanduses ja eriti luules, lähtus enamasti sümbolismist ja impressionismist, kuid taotles kainet stiilitäpsust.

[redigeeri] Kirjanikke

• Betti Alver
• Paul Valéry
• Thomas Stearns Eliot

[redigeeri] Neoklassitsism muusikas

Neoklassitsism avaldus muusikas 1920.–1940. aastatel mõtteviisina, mille iseloomulikeks joonteks on harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustumine, lühikesed meloodiad ja temaatiline lakoonilisus.

[redigeeri] Heliloojaid

• Igor Stravinski
• Jean Cocteau
• Erik Satie
• Arthur Honegger
• Darius Milhaud
• Francis Poulenc

[redigeeri] Vaata ka

• Ampiirstiil

[redigeeri] Välislingid

Handwörterbuch der musikalischen Terminologie (HmT): Neoklassizismus (Markus Bandur) [1]