Neutriinod
Allikas: Vikipeedia
| Vajab toimetamist |
| Fermion | Sümbol | Mass |
|---|---|---|
| 1. põlvkond (elektronneutriino) | ||
| Elektronneutriino |  |
< 2.2 eV/c² |
| Antielektronneutrino |  |
< 2.2 eV/c² |
| 2. põlvkond (müüon) | ||
| Müüneutriino |  |
< 170 keV/c² |
| Antimüüneutriino |  |
< 170 keV/c² |
| 3. põlvkond (tauon) | ||
| Tauneutriino |  |
< 15.5 MeV/c² |
| Antitauneutriino |  |
< 15.5 MeV/c² |
Neutriinod on fermionide hulka kuuluvad elementaarosakesed, neid arvatakse olevat 6 (3 osakest ja 3 antiosakest).
Neutriino seisumass on väga väike, tal puudub elektrilaeng (sellest nimi) ja magnetväli.
Neutriino mőju ainele on väga nőrk, seetőttu pääseb valdav osa neist igalt poolt läbi. Siiski põrkavad mõned neist kokku aines leiduvate elektronidega, mis võimaldab neid avastada.
Neutriinod tekivad ka tähe tuumaprotsesside käigus ja läbivad valguse kiirusel liikudes inimkeha miljardite kaupa ühes sekundis. Neutriinode arv kasvab pidevalt ja arvatakse, et neid on iga elementaarosakese kohta umbes neli.
Neutriino olemasolu ennustas Wolfgang Pauli 1930. aastal ja neutriino avastati katseliselt 1956. aastal.
