Oliviin
Allikas: Vikipeedia
| Oliviin | |
|---|---|
 |
|
| Omadused | |
| Keemiline valem | (Mg,Fe)2SiO4 |
| Mineraaliklass | saarsilikaadid |
| Värvus | roheline, kollane, punakaspruun, tumeroheline |
| Tihedus (g/cm³) | 3,22...4,39 |
| Kõvadus | 6,5...7 |
| Lõhenevus | nõrk |
| Süngoonia | rombiline |
| Punktigrupp | rombiline dipüramidaalne |
| Kriips | valge |
| Kaksistumine | harva |
| Murdepind | karpjas |
| Läige | klaasi |
| Kristallooptilised omadused | |
| Optiline telg | kaheteljeline |
| Optiline märk | positiivne või negatiivne |
| Kaksikmurdumine | 0,033...0,052 |
| Reljeef | kõrge |
| Interferentsvärvused | kuni kolmandat järku |
| 2V | 46...98° |
| nα | 1,636...1,827 |
| nβ | 1,651...1,869 |
| nγ | 1,669...1,879 |
Oliviin on magneesiumi- ja rauarikaste silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.
Keemiline valem: (Mg,Fe)2SiO4
Oliviin on enamasti oliivrohelise värvusega, sellest ka nimi. Kuulub rombilisse süngooniasse. Oliviin on küllaltki suure erikaaluga mineraal, keskmiselt 3,32. Kõvadus on 6,5...7, tal on klaasiläige.
Enamik oliviine moodustavad isomorfse rea, mille ühes otsas on mineraal forsteriit (Mg2SiO4), teises otsas aga fajaliit (Fe2SiO4). Seega saavad raua- ja magneesiumiaatomid üksteist kristallstruktuuris igas vahekorras asendada.
Oliviin on oluline kivimit moodustav mineraal, kuuludes peamiselt suhteliselt vähe räni sisaldavate tardkivimite (mafiidilised ja ultramafiidilised kivimid) koostisse. Peaaegu täielikult koosneb oliviinist peridotiitide hulka kuuluv kivim duniit. Et sellised kivimid on laialt levinud Maa vahevöös, on ka oliviini kontsentratsioon vahevöös märgatavalt kõrgem kui maakoores. Oliviin mureneb kergesti serpentiiniks. Hüdrotermaalse muutumise tagajärjel muutub oliviin peamiselt iddingsiidiks. Oliviinil on kõrge sulamistemperatuur, mistõttu hakkab ta magma jahtudes esimesena kristalliseeruma. Olulisel määral sisaldavad oliviini ka Kuu basaltsed laavavoolud.
