Parrhasios
Allikas: Vikipeedia
Parrhasios Ephesosest oli üks kuulsamaid vanakreeka maalikunstnikke.
Ta harrastas nii seinamaali kui ka tahvelmaali.
Tema looming ei ole säilinud (Itaaliast on leitud arvatavaid koopiaid), küll aga on säilinud selle kirjeldusi. Arvatakse, et ta suri enne aastat 388 eKr.
Ta asus elama Ateenasse, mistõttu teda võib lugeda Atika maalikunstnike hulka, kuid teda peetakse ka koos Zeuxisega üheks joonia maalikoolkonna põhiliseks esindajaks.
Ta oli maalikunstniku ja skulptori Euenori poeg ja õpilane.
Sisukord |
[redigeeri] Dateering
Erinevad antiikallikasd paigutavad tema tegevuse erinevatesse aegadesse 5. sajandi keskpaigast eKr kuni 4. sajandi keskpaigani eKr. Pausaniase teatel tegi Parrhasios joonistusi, mille põhjal Mys tegi graveeringud Pheidiase Athena Promachose (umbes 465–456 eKr; ei ole säilinud) pronkskilbile. Sel juhul pidi see sündima Parrhasiose poispõlves. Quintillianius paigutab ta Peloponnesose sõdade aega, viidates vestlusele, mis ta pidas Sokratesega kunstist, millest teatab Xenophon. Sellepärast arvatakse, et ta pidi olema tunnustatud kunstnik enne Sokratese surma 399 eKr. Plinius vanema andmetel oli ta maalikunstnik Zeuxise kaasaegne ja võistleja. Tolle kunstnikukarjäär algas aga Pliniuse andmetel 95. olümpiaadil (400–397 eKr). See teade arvatakse olevat kõige usaldatavam.
[redigeeri] Lugu modelli piinamisest
Seneca jutustab loo, mille kohaselt Parrhasios ostis 348 eKr ühe rauga olynthoslastest, kelle Philippos oli orjaks müünud, ning piinas teda, et saada modell oma maalile Prometheusest. Samalaadset lugu on räägitud Michelangelost. See on kõige hilisem dateering Parrhasiose tegevusele. Lugu ise aga ei tundu olevat usaldatav.
[redigeeri] Võistlus Zeuxisega
Teise loo järgi võistles ta Zeuxisega. Too maalis viinamarju nii loomutruult, et linnud tulid neid lonkima. Zeuxis ütles Parrhasiusele, et too tõmbaks eesriide eest ära ning näitaks oma pilti. Osutus aga, et Parrhasiose eesriie oligi maalitud. Zeuxis tunnistas Parrhasiose võitu: Zeuxis oli petnud linde, Parrhasios oli aga petnud Zeuxist.
[redigeeri] Võistlus Timanthesega
Parrhasios võistles Timanthesega, maalides Aias Odysseusega Achilleuse relvade pärast võitlemas, ning jäi alla.
[redigeeri] Loomingu iseloomustus ja mõju
Parrhasiost peeti antiikajal üheks paremaks maalikunstnikuks. Eriti kiideti tema oskust joonistada ilusaid kontuure. Samuti kiideti tema plastiliselt ümarat vormikäsitlust, valguse ja varju kujutamist ning psühholoogilist sügavust (elavat näolilmet). Hinnati ka tema värve.
Paljusid tema joonistusi puidul ja pärgamendil säilitati ning hilisemad maalikunstnikud hindasid neid kõrgelt kui õppevahendeid.
Erinevalt Polygnotose monumentaalsest suunast taotles Parrhasios rohkem välist perfektsust ning rõhutas puhast maalilisust ja proportsioonide täpsemat jälgimist.
Kullassepad on teinud Parrhasiose kavandite järgi tsiselleeritud töid.
Parrhasios saavutas esimesena sellise efekti, et figuurid näisid taustast välja ulatuvat.
Parrhasiose pilt Theseusest kaunistas Rooma Kapitooliumi.
Ta kujutas põhiliselt mütoloogilisi gruppe. Oma lõbuks olevat ta joonistanud obstsöönseid pilte.
[redigeeri] Demos
Kuulus oli pilt Demosest (isikustatud deemosest, Ateena rahvast). Sellel figuuril olevat väljendunud rahva kaksteist omadust, kuigi need ei olnud omavahel kooskõlas. Pliniuse järgi oli ta samal ajal muutlik, kangekaelne, ebaõiglane, püsimatu, leebe, ülev ja madal, julge ja arg. See teade põhineb tõenäoliselt epigrammidel.
[redigeeri] Relvisjooksjad
Ühel tema kuulsal pildil oli kujutatud kaks relvisjooksjat, kellest üks joostes higistas ning teine oli relvi maha panemas ja hinge tõmbamas.
[redigeeri] Theseus
[redigeeri] Allikad
- Athenaios. Deipnosofistid XII 543d.
- Harpakration. Leksikon sub Parrhasios.
- Plinius vanem. Looduslugu XXXV.xxxvi.60 "Euenor, suurima maalikunstniku Parrhasiose, kellest me omade aastate all räägime, isa ja õpetaja"
 See artikkel on pooleli. |
|---|
