Achilleus
Allikas: Vikipeedia
Achilleus (ladinapäraselt Achilles) on müütiline vanakreeka kangelane, sureliku Tessaalia kuninga, Zeusi lapselapse Peleuse ja surematu nereiidi Thetise poeg. Achilleus oli vapraim kreeklane Trooja sõjas, Homerose "Iliase" kangelane.
Sisukord |
[redigeeri] Achilleuse kand
Thetis püüdis ebaõnnestunult oma poega surematuks muuta. Sellest loost on kaks versiooni. Vanema versiooni järgi määris ema oma imikust poega ambroosiaga ning tõstis ta siis tule kohale, et põletada temast surelikkus; ent selle tegevuse juures katkestas teda Peleus ning raevunud ema hülgas nii oma mehe kui ka poja. Peleus andis Achilleuse kentaur Cheironi kasvatada ja õpetada. Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" – ainus nõrk koht.
[redigeeri] Achilleus Trooja sõjas
Kui Achilleus oli alles poisike, ennustas tark Kalchas, et Trooja linna ei võideta ilma Achilleuse abita. Moirad olid aga Thetisele öelnud, et kui Achilleus läheb Trooja alla, siis ta langeb seal. Thetis püüdis poega varasest surmast päästa ning saatis Achilleuse Lykomedese õukonda Skyrosele, kus too varjas end tüdrukuks riietatuna. Õukonnas viibimise ajal armus Achilleus Lykomedese tütresse Deidameiasse ja neil sündis poeg Neoptolemos (teise nimega Pyrrhos). Et aga Trooja sõda ei olnud võimalik ilma Achilleuseta võita, saadeti teda otsima Odysseus. Rändkaupmeest teeseldes ilmus Odysseus õukonda, kaubana kaasas ahvatlevad ehted, kuid ehete sekka olid kavalalt poetatud ka mõned toredad sõjariistad. Achilleus paljastas oma maskeeringu, olles ainuke "neiu", kes huvitus iluasjade asemel relvadest.
Achilleust oli lihtne veenda koos Odysseusega Trooja alla minema. Ta juhtis oma isa mürmidonide väge ning teda saatsid tema õpetaja Phoinix ja tema lähedane sõber Patroklos. Troojas saavutas Achilleus kiiresti võitmatu ja piirajate seas vapraima kangelase kuulsuse. Muude kangelastegude hulgas vallutas ta 23 Trooja all olevat linna, sealhulgas ka Lyrnessose, kust ta tõi orjatariks kaasa ilusa Briseisi. Hiljem röövis kreeklaste (s.o Trooja piirajate) juht Agamemnon, kes oli sunnitud loobuma oma orjatarist Chryseisist, Briseisi endale hüvitiseks oma kaotuse eest.
Briseisi röövimisest sai aga "Iliase" keskse tegevusliini ajend. Nimelt sattus Achilleus Agamemnoni teost raevu ning keeldus edaspidi kreeklaste poolel võitlemast. Et sõja käik pöördus pärast seda kreeklaste vastu, pakkusid nad Achilleusele heldet kahjutasu, kuid kangelane keeldus ikka veel ise võitlemast, küll aga nõustus sellega, et lahingusse asub tema asemel sõber Patroklos, kes kannab Achilleuse turvistikku. Järgmisel päeval aga Patroklos langes Trooja kangelase Hektori käe läbi, kes pidas meest Achilleuseks. Achilleus leinas oma sõpra ja tõotas Hektorile kättemaksu. Tema ema muretses talle Hephaistose enda sepistatud uue soomusrüü, Achilleus naasis sõtta ning tappis Hektori. Seejärel rüvetas ta surnukeha, sidudes selle oma sõjakaariku taha ja tiirutades niiviisi ümber Trooja müüride. Kui aga Priamos, Trooja kuningas ning Hektori isa, tuli kreeklaste laagrisse ning palus oma poja surnukeha välja anda, siis Achilleus leebus ja nõustus.
[redigeeri] Achilleuse surm
Pärast Hektori surma oli Achilleusel vähe elada jäänud. Ta jätkas kangelaslikult võitlust, tappes palju troojalasi ja nende liitlasi, sealhulgas ka Memnoni ja amatsoonide kuninganna Penthesileia. Lõpuks aga õnnestus Priamose pojal Parisel haavata Achilleust noolega kanda, mis tõi kaasa Achilleuse surma. Pärast kangelase surma otsustati anda Achilleuse turvistik, mille oli sepistanud Hephaistos, kõige vapramale kreeklasele. Selle au nimel võistlesid Odysseus ja Aias. Võitjaks osutus Odysseus. Aias pidas seda aga solvanguks, teda tabas hullumeelsus ning ta sooritas enesetapu.
[redigeeri] Achilleuse kujutamine kunstis
Achilleust austati emamaal Kreekas heerosena ning ta oli kunstnike, eriti vaasimaalijate ja luuletajate lemmikkujusid.
Maalikunstnike (näiteks Peter Paul Rubens, Nicolas Poussin, Giovanni Battista Tiepolo) meelisteema on Achilleuse viibimine Lykomedese juures. Ooperis on kujutatud ka tema armastust Deidameia vastu, kirjanduses tema suhteid Penthesileia ja Polyxenega.
