Pinge (elekter)
Allikas: Vikipeedia
Pinge ehk elektriline pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb elektriväli ühikulise laengu ümberpaigutamisel.
Pinge mõiste võttis 1776. aastal kasutusele Inglise füüsik Henry Cavendish (10.X.1731–24.II.1810), kes uuris elekri nähtusi ja elektrilaengute jagunemist.
Elektrivälja kahe punkti vaheliseks pingeks, tähisega U, nimetatakse suhet,
-
-
-
,
-
-
kus q on mingi positiivne punktlaeng ja A on töö, mille elektriväli teeb selle laengu ümberpaigutamiseks ühest elektrivälja punktist teise. Seega on elektriline pinge skalaarsuurus.
Pinge ühikuks SI-süsteemis on volt. Üks volt (tähistatakse V) on selline pinge, mille puhul 1 kuloni suuruse laengu ümberpaigutamisel teeb elektriväli tööd 1 džaul.
Elektrivälja kahe mõõdetava punkti vaheline pinge langeb enamasti kokku nende punktide potentsiaalide vahega, kuid ei võrdu süsteemi alguses ja lõppus mõõdetava pingega.
[redigeeri] Elektrotehnika
Elektrotehnikas on pinge elektrisüsteemide ja -seadmete üks tähtsamaid tunnussuurusi. Mitmefaasilises elektrisüsteemis eristatakse liinipinget ja faasipinget. Kasutusel on veel mõisted 'nimipinge' ja 'tööpinge'; neid väljendatakse liinipingete efektiivväärtusena. Elekrisüsteemides kasutatakse veel mõisteid madalpinge kuni 1 kV ja kõrgepinget – pinge üle 1 kV.
Pinget mõõdetakse voltmeetriga.
[redigeeri] Vaata ka
- Pingelang ehk Pingekadu
- Pingeindikaator
- Pingejagur
- Pingemuundur
- Pingeregulaator
- Pingetrafo
