Porsumine

Allikas: Vikipeedia

Porsumine (inglise chemical weathering) on kivimeid moodustavate mineraalide keemiline murenemine.

Murenemist jaotatakse tavaliselt porsumiseks ja rabenemiseks ehk keemiliseks ja füüsikaliseks murenemiseks. Porsumine on neist kahest kaugelt domineerivam kivimeid murendav tegur.

Porsumine tuleneb sellest, et murenevaid kivimeid moodustavad mineraalid ei ole atmosfääritingimustes stabiilsed. Porsumine on näiteks kivimite lagunemine või ümberkristalliseerumine hüdrolüüsi, oksüdeerumise, hüdratatsiooni, lahustumise või ioonvahetuse tagajärjel.

Kui rabenemine vaid lammutab olemasolevad kivimid väiksemaiks tükkideks, siis porsumise tulemusena võivad olemasolevaist kivimitest tekkida uued, atmosfääritingimustes stabiilsematest mineraalidest koosnevad kivimid. Sellised kivimid on näiteks settekivimid.

Porsumine on näiteks päevakivide muutumine savimineraalideks (hüdrolüüs), lubjakivide lahustumine põhjavees sisalduvate ioonide mõjul (lahustumine), pürokseeni muutumine hematiidiks ja kvartsiks (oksüdeerumine), hematiidi muutumine götiidiks (hüdratatsioon) jne.

Kõige tõenäolisemalt porsuvad mineraalid, mis atmosfääritingimustes on kõige ebastabiilsemad ehk teisitiöelduna, need mineraalid, mille stabiilne olek erineb võimalikult palju nn normaaltingimustest. Näiteks oliviin kristalliseerub magmast kõrgemal temperatuuril kui päevakivid, mistõttu on ta ka kergemini murendatav.