Prantsuse Polüneesia
Allikas: Vikipeedia
|
Prantsuse Polüneesia
prantsuse Polynésie française
tahiti Porinetia Farani
{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} |
  Prantsuse Polüneesia vapp
Pindala: 4167 (teistel andmetel 3894) km²
Elanikke: 260 338 (2006)
Keskus: Papeete
 |
Prantsuse Polüneesia on Prantsusmaale kuuluv meretagune territoorium (collectivités d'outre-mer) Okeaanias.
Sisukord |
[redigeeri] Loodus
Prantsuse Polüneesia koosneb viiest suuremast saarterühmast: Seltsisaared, Lõunasaared, Tuamotu saared, Gambier' saared ja Markiisaared, mis kõik on kirde-edela–suunaliselt välja venitatud. Seltsisaared jagunevad Tuulepealseteks saarteks (Tahiti, Moorea, Maiao, Tetiaroa ja Mehetia) ja Tuulealusteks saarteks (Huahine, Raiatea, Tahaa, Bora Bora, Maupiti, Motu Iti, Mopihaa, Fenua Ura (Scilly) ja Motu One (Bellingshauseni)).
Kokku on Prantsuse Polüneesias 35 saart ja 83 atolli kogupindalaga 4167 km² (sh siseveed). Koos majandusvetega on pindala aga koguni 5.030.000 km².
[redigeeri] Kliima
[redigeeri] Haldusjaotus
Halduslikult jaguneb Prantsuse Polüneesia viieks ringkonnaks:
- Tuulealused saared (Îles sous le Vent)
- Tuulepealsed saared (Îles du Vent)
- Markiisaared (Îles Marquises)
- Lõunasaared (Îles Australes)
- Tuamotu ja Gambier' saared (Îles Tuamotu et Gambier)
[redigeeri] Rahvastik
Hinnanguliselt elas Prantsuse Polüneesias 2006. aasta juulis 260 338 inimest. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel oli saartel 245 405 elanikku, neist 69% Tahiti saarel. Etnilistest rühmadest oli polüneeslasi 83%, eurooplasi (peamiselt prantslased) 12% ja asiaate (peamiselt hiinlased) 5%.
Religioosne koosseis 2000. aasta rahvaloenduse andmetel: protestante 54%, katoliiklasi 30%, muude religioonide järgijaid 10% elanikkonnast.
[redigeeri] Majandus
Alates 1962. aastast, kui Polüneesiasse toodi üle Prantsuse tuumapolügoon, asendus senine põllumajandusel põhinenud majandus sõjaväebaaside teenindamise ja ka turismitööstusega. Tuumakatsetuste lõpetamise järel on sõjaväe tähtsus majandusele järsult langenud. Neljandiku majandusest moodustab turism, muudest on olulisemad pärlite tootmine ja kalapüük.
Rahaühikuna käibib CFP frank (XPF).
Kasvatakse kookospähkleid, vanilli, kohvi, köögi- ja puuvilju, toodetakse linnu- ja loomaliha ning piimatooteid.
Tegeldakse turismi, pärlipüüdmise ja -kasvatamisega, käsitöö ja põllumajandustoodete töötlemisega.
Välja veetakse pärle, kookospähkleid, koprat, vanilli, hailiha. Peamisteks ekspordipartneriteks on Prantsusmaa 66,3%, Jaapan 16,1%, Ameerika Ühendriigid 9,1% (2003).
Sisse veetakse naftasaadusi, mitmesuguseid toiduaineid, masinatööstuse tooteid. Peamisteks impordipartneriteks on Prantsusmaa 59,9%, Austraalia 11,9%, Uus-Meremaa 6%, Ameerika Ühendriigid 6% (2003).
[redigeeri] Ajalugu
- ~300 – polüneeslased saabusid Markiisaartele
- ~800 – polüneeslased saabusid Seltsisaartele
- maadeavastajad:
- 1797 – esimeste protestantidest misjonäride saabumine
- 1827 – algas 50-aastane kuninganna Pomare IV valitsusaeg
- 1834 – Prantsuse katoliku misjonärid saabusid Mangarevale
- 1836 – Prantsuse preestrid aeti Tahitilt minema
- 1838 – prantslased nõudsid sõjalaevade toetusel kompensatsiooni
- 1842 – Prantsusmaa kehtestas protektoraadi Tahiti ja Markiisaarte üle
- 1844-1847 – Tahiti iseseisvussõda
- 1847 – Kuninganna Pomare IV aktsepteeris Tahitit Prantsusmaa protektoraadina
- 1880 – protektoraadi staatus asendati koloonia staatusega
- 1891 – Paul Gauguin saabus Tahitile. Ta suri Hiva Oal 1903
- 1918 – gripp tappis 20% elanikest
- 1942 – USA sõjaväebaasi rajamine Bora Bora saarele
- 1946 – Prantsuse Polüneesiast sai meretagune ala (seda aastani 2004)
- 1961 – avati Faa'a lennuväli - maa sai tänapäevase ühenduse muu maailmaga
- 1963 – Polüneesiasse rajati Prantsusmaa tuumapolügoon (senine oli Alžeeria, mis iseseisvus)
- 1966 – Tuamotu saartel pandi toime esimene tuumakatsetus (atmosfääris)
- 1974 – hakati läbi viima maa-aluseid tuumakatsetusi (Mururoa atollil)
- 1996 – tuumakatsetuste lõpp
