Protistid
Allikas: Vikipeedia
| Vajab toimetamist |
Protistid (ka: algloomad; ladina keeles Protista, Protozoa) on eukarüoodid, kes ei kuulu loomade, taimede ega seente hulka. Protistid on valdavalt lihtsad organismid, suurem osa neist on üherakulised.
Protistid ei ole monofüleetiline rühm. Üldnimetuse "protistid" alla kuulub hulk eukarüootide domeeni kuuluvaid riike, mis on tihtipeale teineteisest erinevamad kui näiteks loomad ja taimed. Protistid on nii geneetiliselt kui ka välis- ja siseehituse poolest palju kordi mitmekesisemad kui seda on taimed, loomad või seened.
Kuigi protistid kindlasti ei ole taimede, loomade ja seentega võrreldav rühm, kasutatakse terminit "protistid" tihtipeale lihtsustava üldnimetusena eukarüootide kohta, kes ei kuulu kolme eelpoolmainitud riiki.
Sisukord |
[redigeeri] Termini ja mõiste ajalugu
Termin "protistid" võeti kasutusele 19. sajandi teisel poolel. Enne seda jaotati kogu elusloodus peaasjalikult taimedeks ja loomadeks (taimede alla liigitati muuhulgas ka bakterid ja seened). Praegu taimedest eraldi seisvaid riike liigitati tollal lihtsalt "alamateks taimedeks" ja loomadest eraldiseisvaid riike "algloomadeks" või "alamateks loomadeks". Vetikatel on fülogeneesi seisukohast vähe tegemist taimedega ja algloomadel loomadega, mistõttu selline liigitamine on eksitav. Säärane jaotamine tingis ka protistide uurimise killustatuse teadusasutustes ja takistas nende organismide tegelikku uurimist rohkem kui mitme sajandi vältel. Iseäranis segasteks kujunesid botaanilised ja zooloogilised klassifikatsioonid ja nomenklatuurid, kus samad organismid ja organismirühmad esinesid nii zooloogiliste kui ka botaaniliste objektidena ning pahatihti ka erinevate nimede all.
Protistide kontseptsiooni kautuselevõtt oli teaduses oluline läbimurre, sest see võimaldas täpsustada praegu eukarüootidena tuntud organismide rühma varasemat tinglikku jaotust "taimseks" ja "loomseks" pooleks. "Protistide" alla sai võrdlemisi vabalt ühise nomenklatuuriga koondada eluslooduse "taimse" ja "loomse" poole organismid, mis aga reaalsetest taimedest ja loomadest paljus erinesid.
[redigeeri] Klassifitseerimine
[redigeeri] Mittefülogeneetilised liigitused
Protiste saab tinglikult mitmel moel välistunnuste põhjal jaotada. Selliseid liigitusi kasutati varem ka protistide süstemaatikas.
[redigeeri] Jaotus biotüübi alusel
Biotüübi alusel eristatakse:
- autotroofseid protiste (vetikad)
- heterotroofseid protiste (algloomad)
[redigeeri] Jaotus liikumistüübi alusel
Liikumistüübi alusel jaotatakse protistid järgmisteks rühmadeks:
- viburloomad ehk flagellaadid (liiguvad ühe või mitme viburi abil)
- ripsloomad ehk tsiliaadid (liiguvad välismembraanil olevate paljude peenikeste ripsete abil,
- amööbid - liiguvad kulendite e. pseudopoodide abil,
- eosloomad - liikumisvõimetud, valdavalt parasiitse eluviisiga algloomad.
[redigeeri] Teised jaotused
Kuna mõnedel protistidel puuduvad mitokondrid, saab neid ka jaotada mitokondriaalseteks ja amitokondriaalseteks protistideks ja vastavalt rakkude hulgale ainu- ja hulkrakseteks protistideks.
[redigeeri] Fülogeneetiline klassifikatsioon
Protistide fülogeneetiline klassifikatsioon on muutumas vastavalt uurimistulemustele.
Protistide riigid: (riigid on siin tähestiku järjekorras ja see ei puuduta nende omavahelist sugulust.)
- Alveolaadid (Alveolata)
- Eugleniidid (Euglenozoa)
- Esiviburlased e. stramenopiilid (Stramenopila)
- Hütriidid (Hytrida)
- Juurjalgsed (Rhizopoda)
- Kaelusflagellaadid (Choanoflagellata)
- Limakud (Mycetozoa)
- Metamonaadid (Metamonada)
- Punavetikad (Rhodophyta)
- Rohevetikad (Chlorophyta)
[redigeeri] Ökoloogiline tähtsus
Protistide ökoloogilist tähtsust on raske ülehinnata, kuna nad moodustavad eukarüootide biomassist konkurentsitult suurima osa. Atmosfääri peamised hapnikuga rikastajad on protistid ja tsüanobakterid - ookeanide fütoplanktoni poolt on produtseeritud ligi kolmveerand osa atmosfääris sisalduvast hapnikust. Protistid on samuti paljude toiduahelate alguslülideks.
Paljud protistid on parasiitse eluviisiga ning võivad muudel elusorganismidel mh. ka inimesel põhjustada mitmeid haigusi. (unitõbi, malaaria, trihhomonoos jt.)
 See artikkel on pooleli. |
|---|
