Sfinks

Allikas: Vikipeedia

Vajab toimetamist

1. Sfinks (vanakreeka keeles Σφίνξ (sphinx 'kägistaja') tähistab lõvi keha ja inimese (tavaliselt mehe) peaga soerdi skulptuur, mis tähistas valitsejat või päikesejumalat. Kõik sfinkside kujud pärinevad Vana-Egiptuse Vana Riigi perioodist. Egiptlaste sõna sellise skulptuuri tähistamiseks ei ole teada.

2. Sphinx. Hiljem laenati sfinksi-taoline olend tegelasena arhailise perioodi kreeka mütoloogiasse. Kreeklased nimetasid teda Sphinx'iks, millest hiljem kujundati üldnimetaja nii mütoloogilisele olendile kui egiptlaste kujudele. Kreeka Sphinx'i puhul muundus mehe pea naise omaks, lisandus naise rind ja tiivad. Kõige tuntum vanakreeka tekst, milles Sphinx esineb, on Sophoklese "Kuningas Oidipus".

3. Chephreni sfinks. Tuntuim sfinksi kuju asub Egiptuses Giza platool vaarao Chephreni püramiidi kõrval. Samuti on kuulus sfinkside allee, mis kulgeb Karnaki templist Luksori templini. Algselt koosnes see rohkem kui 900st sfinksist, tänaseks on säilinud 300. Karnaki templist Niiluse suunas kulgeb teine, oinapeadega sfinkside (criosfinkside) allee.

[redigeeri] Teised samalaadsed olevused

Kõik antiiksed inimpäised olendid ei ole sfinksid. Assüürias olid härja keha ja kuninga peaga skulptuurid, mis valvasid templite sissepääse.

Klassikalises Kreeka mütoloogias on kõik inimese ja looma tunnustega olendid inimlikud, kuigi vajadusel võivad nad käituda ka oma loomanatuurist lähtudes. Kõik Kreeka säärased olendid (kentaurid, Typhon, Medusa, Kimäär jt) on pärit Olümpose-eelsest religioonist.

India mütoloogias on üks Višnu avataarasid Narasimha ehk Narasingh, mis tähistab mees-lõvi. Sellel avataaral oli inimese keha ja lõvi pea.

Akkadi mütoloogias oli deemon shedu, kes kaitses maju, losse ja linnu. Tavaliselt kujutati neid tiivuliste härgadena, harvemini tiivuliste lõvidena. Mõlemal juhul oli kujul inimese pea. Lõvikehalist vormi nimetati mõnikord lamassu'ks.