Sotsialistlik realism
Allikas: Vikipeedia
Sotsialistlik realism on leninistlik-stalinistlik kunstivool. Sotsialistlik realism oli Stalini ajal Nõukogude Liidus ainus ametlikult lubatud kunstivool.
Sotsialistlikku realismi määratleti Nõukogude Liidus ja teistes kommunistlikes riikides kui realismi, mis käsitleb proletariaadi juhtimisel toimuvat võidukat klassivõitlust.
Sisukord |
[redigeeri] Lühiajalugu
Sotsialistlikule realismile kõige lähedasem kunstivool on neoklassitsism, eriti arhitektuuris. 19. sajandi vene kirjanduses oli samuti teatud stiiliks kujutada elu ja inimesi võimalikult lihtsalt. Sotsialistliku realismi esimeseks näiteks ja eeskujuks toodi kirjanduses kõige sagedamini Maksim Gorki romaani "Ema". Sotsialistliku realismi kujunemist mõjutasid ka peredvižnikud, Ilja Repini ja teiste kunstnike tööd.
Pärast oktoobrirevolutsiooni ja bolševike võimu kindlustumist jäi kunstilooming ligi aastakümneks Nõukogude Liidus ametlikult suunamata. Kunstnikud, kirjanikud, heliloojad jt loomeinimesed said tegutseda suhteliselt vabalt. Kunstivooludest pälvis suuremat tähelepanu futurism, tegutsesid mitmesugused loomeinimeste rühmitused, koolkonnad; esitati manifeste jne. Üheks väljapaistvamaks luuletajaks sellest perioodist oli Vladimir Majakovski.
1929. aastal saadeti Nõukogude Liidus laiali ja keelustati kõik kunstirühmitused ning kehtestati ainukeseks loominguliseks meetodiks sotsialistliku realismi meetod. Rühmituste, koolkondade ja muude ühingute asemele asutati igas tolleaegses liiduvabariigis Kunstnike Liit, Kirjanike Liit, Heliloojate Liit jt loomingulised liidud. Vastavate liitude liikmetele anti edaspidi mitmesuguseid privileege; näiteks võisid nad elada ka vabakutselistena, ilma töökohustuseta. Peamiseks tingimuseks oli sotsialistliku realismi viljelemine.
Kunstiloomingule rakendati range järelvalve ja tsensuur.
Paljud loomeinimesed olid selleks ajaks juba Nõukogude Liidust lahkunud, küüditatud, sunnitöölaagritesse saadetud või hukatud. Paljud said jätkata meelepärase loomingulise tegevusega üksnes salaja. Mitmed loobusid üldse ja läksid teistele elualadele.
Sotsialistlikku realismi tõlgendati vastavalt partei otsustele. Polnud kindlaid ega üheseltmõistetavaid reegleid ega eeskirju; igal hetkel võis iga loomeinimene sattuda "kriitika" alla ja saada pagendatud. Aeg-ajalt korraldati suurejoonelisi kampaaniaid ühe või teise kunstiteose kritiseerimiseks, millele alati järgnesid laiaulatuslikud repressioonid.
Looming muutus ülimalt lihtsaks, plakatlikuks; Nõukogude Liitu, sotsialismi ja Stalinit ülistavaks propagandaks.
1960. aastatel hakkas Nõukogude Liidu mitmetes piirkondades toimuma järk-järguline ideoloogilise surve leevendumine. Sotsialistliku realismi mõistet hakati tõlgendama vabamalt; võimalikuks sai ka teiste kaasaegsete kunstivoolude tutvustamine ning järk-järgult ka viljelemine.
Samal ajal toimus ka kommunismi tõlgendamisel lahknemisi. Mitmetes Euroopa kommunistlikes parteides hakati eemalduma rangelt Moskva-meelsest ideoloogiast. Aastal 1963 avaldas Roger Garaudy, üks tolleaegse Prantsuse Kommunistliku Partei juhtfiguure, raamatu "Piirideta realism", milles ta marksismi klassikutele tuginedes tõestas, et ka modernism võib olla realism.
Need ja paljud teised tegurid viisid sotsialistliku realismi kui kunstivoolu lagunemisele juba enne Nõukogude Liidu lagunemist.
Praegu viljeletakse sotsialistlikku realismi vaid Põhja-Koreas ning teatud žanride puhul ka Hiina Rahvavabariigis.
Postmodernistliku ilminguna viljeletakse sotsialistliku realismi elementidega kunsti kui campi ka mujal maailmas. (Eestis näiteks Wimberg jt.)
[redigeeri] Sotsialistlik realism Eestis
Koos Nõukogude Liidu okupatsiooni ja anneksiooniga kehtestati ka Eesti NSVs samasugused tingimused sotsialistliku realismi viljelemiseks. Kõige tugevamalt ilmnesid selle tulemused 1950. aastatel. Stalini võimu viimastel aastatel mõisteti enamik Eesti prominentseid kultuuritegelasi hukka kui "kodanlikud natsionalistid" ning püüti partei diktaadile alluvate inimeste abil kujundada Eestis uus kultuurimaastik, kus domineeriks "hea ja ideaalilähedase" nõukogude elu ülistamine ning selle võrdlus "allakäinud ja mandunud" kodanliku korraga.
[redigeeri] Iseloomulikke teoseid
- Kirjandus
-
- Hans Leberechti jt romaanid.
- Juhan Smuuli, Ralf Parve, Manivald Kesamaa jt luule.
- Muusika
-
- Eugen Kapi ja Gustav Ernesaksa ooperid.
- Kujutav kunst
-
- /.../
 See artikkel on pooleli. |
|---|
[redigeeri] Galerii
[redigeeri] Lenin
 "Lenin punases ehas", Boris Vladimirski |
[redigeeri] Stalin
 "Roosid Stalinile", Boris Vladimirski |
[redigeeri] Harilik elu
 "Kaevur" |
[redigeeri] Skulptuur
 Kiievi monumentaal Ema kodumaa. |
 Töölise kuju pilvelõhkujal Seitse Õde (Moskva) |
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Kirjandus
- Socialist Realism, by Mikhail German. 2004. Parkstone Press Ltd. ISBN 185995409X.
[redigeeri] Välislinke
- Marxists.org Socialist Realism page
- Jaak Kangilaski meenutused
- [http://www.folklore.ee/tagused/nr29/pollu.htm Riin Kübarsepa essee Kaljo
Põllust]
| 20. sajandi kunst |
| Ekspressionism · Der Blaue Reiter · Die Brücke · Fovism · Kubism · Futurism · Lutšism · Abstraktsionism · Lüüriline abstraktsionism · Orfism · Suprematism · Dadaism · Metafüüsiline maal · Purism · Art déco · Neoplatsitsism · Uusasjalikkus · Muralismo · Sürrealism · De Stijl · Sotsialistlik realism · Avangardism · Nonfiguratiivne kunst · Abstraktne ekspressionism · Bauhaus · Neodada · Art brut · Action painting · Cobra · Funk art · Informalism · Kineetiline kunst · Popkunst · Op-kunst · Videokunst · Uusrealism · Minimalism · Maakunst · Narratiivfiguratsioon · Fluxus · Kontseptuaalkunst · B.M.P.T. · Body-art · Happening · Performance · Arte povera · Hüperrealism · Postmodernism · Fotokunst · Postminimalism · Grafiti · Uus subjektiivsus · Transavangard · Uusfovism · Bad painting · Uusfiguratiivsus · OuPeinPo |
