Arutelu:Tallinn
Allikas: Vikipeedia
Praegune tekst põhineb ENEKE-sel. Andres
Milliseid paberentsüklopeediaid võib siinsete tekstide aluseks kasutada? Mil määral? kindlasti mitte sõna-sõnalt? avjoska 7. juuli 2006, kell 08.15 (UTC)
- Kui entsüklopeedia on ilmunud üle 70 aasta tagasi ja artikkel on anonüümne, siis võib piiranguteta kasutada. Sama juhul, kui autor on üle 70 aasta surnud. (Muidugi ei kõlba nii vanad allikas üldjuhul sõnasõnaliseks kopeerimiseks. Kui seda siiski tehakse, tuleb aliikas ära märkida.) Muudel juhtudel võib küll kasutada faktilist materjali, kuid sõnastus ja ülesehitus ei tohi kokku langeda. Andres 7. juuli 2006, kell 11.36 (UTC)
Äkki peaks siin ka thumbnaile kasutama. Pildid on küll ilusad, kuid esmapilgul tundub, nagu artikkel koosneks ainult piltidest. -- Egon 13:35, 18 Feb 2004 (UTC)
- Kui teksti tuleb juurde, siis see mulje kaob. Andres 13:38, 18 Feb 2004 (UTC)
Kaart asub väga imeliku koha peal - vb ekraaniresos probla - aga ikkagi - Ahsoous 17:52, 2 august 2005 (UTC)
- Ei tea, mul näitab normaalselt. --Lulu 18:23, 2 august 2005 (UTC)
- Nu ma asun hetkel ekraani 600x800 juures - Ahsoous 19:10, 2 august 2005 (UTC)
Vappidest niipalju, et vähemalt ühe artikli piires võiks ühte joont ajada, kui hõbedane, siis peaks ka täisvapp olema teist tooni, kui täisvapp jätta selline nagu ta on siis tuleb valge ristiga vapp tagasi panna (heraldikas hõbe ja valge on üks ja sama metall) Ah ja muide Tallinna väike vapp ja Harjumaa vapp on üks ja sama (ka Harjumaa oma on ametlikult hõbedase, mitte valge ristiga) - Ahsoous 20:32, 2 august 2005 (UTC)
2005. aasta 1. detsembri seisuga on Tallinnas 403 558 registreeritud elanikku.
Andres 3. jaanuar 2006, kell 20.58 (UTC)
4. septembril 2003 oli siin niisugune tekst, millest suur osa on ka praegu säilinud. See tekst on võetud põhiliselt ENEKE-sest. Palun võrrelge.
Tallinn on Eesti pealinn. Tallinnas oli 2000. a. 400 400 elanikku. Tallinn hõlmab 156,3 km2 suuruse maa-ala Tallinna lahe lõunarannikul. Linna piires paiknevad Ülemiste ja Harku järv ning Aegna saar.
Tallinna vanalinn koosneb läänepoolsest paesel kõrgendikul asuvast Toompeast ning idapoolsest madalamast all-linnast. Vanalinna ümbritseb kunagiste linnakindlustuste ja vallikraavide kohale rajatud parkide ja puiesteede vöönd.
Kesklinnast läänekaartes asuvad Kalamaja, Pelgulinna, Lilleküla ja Tondi linnaosa, neist kaugemal samanimelistel poolsaartel Paljassaare ja Kopli, Harku järve ääres Väike-Õismäe ning kunagise Kadaka küla maal Mustamäe linnaosa. Edelas, laialdasel liivikualal, paikneb Nõmme aedlinnaosa, kus eristatakse Rahumäed, Hiiut, Kivimäed, Pääsküla, Liivat jt. paikkondi.
Idakaartes moodustab kesklinna loodusliku piiri paekallas, mille jalamil paikneb Tallinna kauneimaid parke Kadriorg. Paekalda peal on Ülemiste ja Lasnamäe linnaosa. Kaugemal kirdes, Pirita jõe orus, asuvad Kose ja Pirita linnaosa, Viimsi poolsaarel lõpeb linn Merivälja ja Mähe aianduspiirkonnaga.
Ajalugu
Eestlased rajasid Toompeale linnuse arvatavasti 11. sajandil. Vene kroonikates on seda linnust nimetatud Kolõvan'iks, Henriku Liivimaa kroonikas Lindanise'ks. 1219 vallutasid linnuse taanlased. Siis ehitati kivilinnus ja võõramaalased hakkasid seda Revala maakonna järgi nimetama Reval'iks. Umbes samal ajal tuli käibele ka praegune eestikeelne nimi Tallinn (tähendab Taani linna).
Toompea jalamile tekkinud linn sai 1248 linnaõiguse ja arenes Hansa Liidu liikmena üheks Läänemere suurimaks kaubalinnaks: 16. sajandi keskel oli seal arvatavasti 7000-8000 elanikku. Kuigi Tallinn allus 1238-1346 Taani kuningale ja 1346-1561 Liivi ordumeistrile, toimis ta tegelikult iseseisvana. 1561-1710 kuulus Tallinn Rootsi riiki ja alistus Põhjasõjas 1710 Venemaale.
Vene võimu ajal oli Tallinn Eestimaa kubermangulinn. Kaubandus kahanes algul Peterburi tähtsuse kasvades, kuid hakkas 19. sajandi II poolel taastuma. Seda soodustas 1870 avatud Balti raudtee. Ehitati vabrikuid. Elanike arv suurenes: 1820. a. oli see 13 000, 1881. a. 45 900, 1897. a. 58 800 ja 1917. a. 159 200. Pealinn on Tallinn 1918. a-st.
1930. a-il oli seal 140 000 elanikku. 1940. a. liideti Tallinnaga Nõmme (oli a-st 1926 olnud omaette linn). 1962 alustati Mustamäe, 1973 Väike-Õismäe ja 1978 uue Lasnamäe linnaosa ehitamist.
Tallinna arhitektuurimälestised
Tallinn on silmapaistvalt rikas arhitektuurimälestiste poolest. Vanimad ehitusmälestised on 13. sajandi alguses Toompeale püstitatud linnus ja toomkirik. Linnuse peatorn on Pikk Hermann. All-linna ümbritsev keskaegne linnamüür on Põhja-Euroopa üks paremini säilinuid (2,35 km pikkusest müürist on alles 1,85 km, 46 värava- ja müüritornist 27). Keskaegse Tallinna õitsenguajast – 15. sajandist – pärineb all-linna väärtuslikem gooti stiilis hoonestus. Säilinud on Niguliste, Oleviste ja Pühavaimu kirik, raekoda, raeapteek, Suurgildi hoone ning kaupmeeste ja käsitööliste elamuid. 19. sajandil ehitati palju keskaegsete elamute fassaade klassitsistlikuks. Renessanss-stiili esindab näiteks Mustpeade Vennaskonna hoone fassaad, barokkstiili Kadrioru loss.
20. sajandi algusest väärivad tähelepanu rahvusromantilised elamud (arhitekt Karl Burman) ja muud ehitised, näiteks Eesti Draamateater. 1930. aastatel ehitati funktsionalistlikku stiili esindushooneid, elamuid ja koolimaju (Herbert Johanson, Edgar-Johan Kuusik, Elmar Lohk ja teised).
Andres 24. märts 2006, kell 03.44 (UTC)
elanikke = 403 505 (1.01.2006)
Andres 12. aprill 2006, kell 16.40 (UTC)
399 056 (1.04.2006) Andres 2. mai 2006, kell 12.57 (UTC)
elanikke = 399 542 (1.05.2006) Andres 5. juuni 2006, kell 11.51 (UTC)
Vanalinna ümbritseb kunagiste linnakindlustuste ja vallikraavide kohale rajatud parkide ja puiesteede vöönd.
- See on asendatud. Andres 7. juuli 2006, kell 08.07 (UTC)
Kaubandus kahanes algul Peterburi tähtsuse kasvades, kuid hakkas 19. sajandi II poolel taastuma. Seda soodustas 1870 avatud Balti raudtee. Ehitati vabrikuid.
- Välja jäetud. Andres 7. juuli 2006, kell 08.12 (UTC)
Venemaa võimu ajal oli Tallinn Eestimaa kubermangu halduskeskus.
- See ei kehti vist kogu perioodi kohta. Andres 7. juuli 2006, kell 08.14 (UTC)
Keskaegse Tallinna õitsenguajast – 15. sajandist – pärineb all-linna gooti stiilis hoonestus.
- Siin oli enne "väärtuslikem". Praeguse teksti järgi tuleb välja "kogu". Kas see on õige? Andres 7. juuli 2006, kell 11.31 (UTC)
Kas Pirita klooster asus Tallinna territooriumil? Andres 7. juuli 2006, kell 11.40 (UTC)
Kui ma ei eksi, siis oli ka arhitektuurimälestiste osa algselt kuskilt kopeeritud. Andres 7. juuli 2006, kell 12.00 (UTC)
Lõik postmodernismist vanalinnast ei sobi minu meelest hästi arhitektuurimälestiste alajaotusse. Aga sellega seoses tuleks vist mainida ka kaubamaja Viru tänavas. Andres 7. juuli 2006, kell 12.00 (UTC)
Välja jäetud:
[20. sajand]]i algusest väärivad tähelepanu rahvusromantilised elamud (arhitekt Karl Burman) ja muud ehitised, näiteks Eesti Draamateater. 1930. aastatel ehitati funktsionalistlikku stiili esindushooneid, elamuid ja koolimaju (Herbert Johanson, Edgar-Johan Kuusik, Elmar Lohk ja teised).
Andres 7. juuli 2006, kell 12.02 (UTC)
Üks versioon Tallinna nime päritolu kohta on, et ta tuleneb sõnast "talina": "käisin talinas", st asju ajamas. Andres 7. juuli 2006, kell 12.04 (UTC)
Mulle tundub, et autoriõiguste rikkumisest ei ole ikka veel lahti saadud. Andres 7. juuli 2006, kell 12.09 (UTC)
Ehk saab seda infot kuidagi kasutada: 1991.-2006 on Tallinna tagamaale rajatud 171 uusasumit 3421 elamuga, millest 89% on ühepereelamud. Kokku elab vaadeldud uusasumites üle 17 500 inimese. infoallikas avjoska 3. august 2006, kell 15:49 (UTC)
Kuhu lähevad sellised asjad nagu Harjumägi, Lollide mägi, Hirvepark, Tammsaare park jne jne ? avjoska 23. august 2006, kell 18:11 (UTC)
- Tallinna haljasalade loend. Andres 23. august 2006, kell 18:20 (UTC)
elanikke = 400 320 (01.06.2006) Andres 3. september 2006, kell 09:57 (UTC)
elanikke = 400 998 (01.09.2006) Andres 3. oktoober 2006, kell 21:54 (UTC)
[redigeeri] Image request
Hi guys, sorry, I don't speak eesti well. Can anybody write about Tallinn trams? Got any GFDL-compatible photos? Thanks in advance. --85.140.97.29 26. oktoober 2006, kell 06:06 (UTC)
elanikke = 401 217 (01.11.2006)
Andres 6. detsember 2006, kell 18:32 (UTC)
elanikke = 401 140 (01.12.2006) Andres 2. jaanuar 2007, kell 20:55 (UTC)
