Wernigerode
Allikas: Vikipeedia
|
Wernigerode
[ ] saksa Wernigerode
{{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}} {{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} |
 Wernigerode vapp
Pindala: 125,2 km²
sealhulgas maad {{{sh maad}}} km²
Elanikke: 34 200 (2005)
|
Wernigerode on linn Saksamaal Saksi-Anhalti liidumaal. Asub Harzi mäestiku kirdeosas Brockeni mäe jalamil.
[redigeeri] Ajalugu
1566. aasta kroonika andmetel eksisteeris Warnigerode-nimeline asula juba 938. Wernigerodet mainitakse kirjalikult esmakordselt 1121, kui krahv Adalbert von Heimar valis selle oma residentsiks. Ta hakkas sinna kohe ehitama kindlust, mis on tänapäevase 1862–1893 ehitatud lossi eelkäija. 17. aprillil 1229 sai Wernigerode linnaõigused. Aastast 1268 olid Wernigerode krahvid Brandenburgi markkrahvi, aastast 1381 Magdeburgi peapiiskopi vasallid.
1277. aastal mainitakse esmakordselt tulevast linna raekoda. 1279 ostsid linnaelanikud 70 maela hõbeda eest krahvidelt ära linnakindlustused. 1427 kingiti ka raekoda linnale.
Pärast Wernigerode krahvide meesliini katkemist 1429 valitsesid linna Stolbergi krahvid. Sel ajal sai linn oma põhilise tulu vase, hõbeda, koobalti ja rauamaagi kaevandamisest, samuti jahist ja metsa majandamisest.
5. ja 6. augustil 1528 hävis 470 linna 554 majast tulekahjus. Ka kolmekümneaastase sõja (1618—1648) käigus okupeeriti ja rööviti linna mitu korda. Tööstus kaotas linna jaoks tähtsuse, asendudes põllumajandusega.
1714 lülitati Wernigerode krahvkond Brandenburgi, tulevase Preisimaa koosseisu. 1807–1813 kuulus ta Westfaleni kuningriiki, mida valitses Napoleoni vend Jérôme Bonaparte.
18. sajandi lõpul hakati rajama manufaktuure.
1847 hävitas kogu linna tulekahju. Terveks jäi vaid 10 maja, sealhulgas linna vanim, umbes 1400 ehitatud maja Hinterstrasse 48.
1872 avati raudteeühendus Halberstadtiga, 1899 Nordhauseniga. Kitsarööpmelist raudteed mööda võib tänapäevalgi sõita Brockeni mäe juurde.
1876 said Stolbergi krahvid tagasi suure osa eesõigustest, mille nad olid kaotanud Preisimaaga ühinemisel. 1890 said nad isegi vürsti tiitli.
Tänapäeval on Wernigerode ühelt poolt tööstuskeskus (masinatööstus, elektrimootorid, farmaatsiatooted, šokolaad, kirjutustarbed, ehitusmaterjalid), teisalt turismikeskus.
[redigeeri] Liitumised
Wernigerode linnaga on liidetud Hasserode, Nöschenrode, Benzingerode, Minslebeni ja Silstedti omavalitsused.
[redigeeri] Välislingid
