Ürgimetajad
Allikas: Vikipeedia
Ürgimetajad (Prototheria) on imetajate alamklass, kuhu paigutatakse selts ainupilulised.
Neid peetakse kõige algelisemate imetajate rühmaks. Nende kehaehituses ja sigimises on ühisjooni roomajatega.
Tänapäevased emased ürgimetajad munevad ja hauduvad mune (nokkloomalised) või kaitsevad mune kukrus (sipelgasiillased).
Nende suguelundkond meenutab roomajate oma: kaks juha suubuvad kloaaki.
Pärast koorumist imevad pojad piima piimaväljakult, kuhu piim voolab piimapooridest. Nisad puuduvad.
Sisukord |
[redigeeri] Süstemaatika
Ürgimetajad ei ole monofüleetiline takson. Sinna on arvatud kõik imetajad, kes ei kuulu rühma Theriiformes (Theria, eluspoegijad imetajad). Seetõttu on hakatud selle taksoni kasutamisest loobuma.
[redigeeri] Traditsioonilised rööptaksonid
See traditsiooniline nimetus võimaldab ürgimetajaid võrrelda alamimetajate (Metatheria) ja pärisimetajatega (Eutheria), mida vaadeldakse kas imetajate alamklassidena või alamklassi eluspoegijad imetajad (Theria) infraklassidena.
Nimetused Prototheria, Metatheria ja Eutheria pärinevad Thomas Huxleylt ning nad tähendavad umbes 'esimesed loomad', 'järgmised loomad' ja 'päris loomad'.
[redigeeri] Seltsid
Retsentseid seltse on üks: ainupilulised (Monotremata). Ta kuulub infraklassi Ornitodelphia.
Fossiilsed seltsid on:
- Multituberculata
- Docodonta
- Tricodonta
Pole kindel, kas väljasurnud seltsid on suguluses. Mõnikord arvatakse nad eraldi rühma Allotheria ehk Nontheria, sageli ürgimetajatest erineva alamklassina.
[redigeeri] Ühisjooned
Kõigil neil seltsidel on rida ühisjooni. Neil on sarnane kolju (eriti alalõualuu, abaluud ja jäsemed. Kõik need tunnused lähendavad neid roomajatele.
Tänapäevased ürgimetajad munevad ja imetavad. Arvatakse, et see kehtib ka fossilsete vormide kohta, kuid seda ei saa kindlalt tõestada.
[redigeeri] Vaata ka
- Megazostrodon
- Morganucodon
- Steropodon
