Imetajad
Allikas: Vikipeedia
| Imetajad | |
|
|
| Taksonoomia | |
| Riik Regnum |
Loomad Animalia |
| Hõimkond Phylum |
Keelikloomad Chordata |
| Alamhõimkond Subphylum |
Selgroogsed Vertebrates |
| Klass Classis |
Imetajad Mammalia |
| Seltsid | |
|
Alamklass: Ürgimetajad Prototheria
Alamklass: Theria
Infraklass: Pärisimetajad Eutheria
|
|
Imetajad (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Sisukord |
[redigeeri] Süstemaatika ja evolutsioon
[redigeeri] Anatoomia ja füsioloogia
[redigeeri] Üldist
Selle klassi ühed tähtsamad tunnused on:
1) närvisüsteemi kõrge arengutase 2) poegimine, millele kaasneb poegade imetamine 3) täiuslik termoregulatsioonisüsteem, mis säilitab kehatemperatuuri suhteliselt püsivana.
(Loomade elu, Imetajad, Tallinn "Valgus" 1987)
Imetajatele on eriti iseloomulikud piimanäärmed, mis puuduvad teistel selgroogsetel ehk imetajad toidavad oma poegi piimanäärmete nõrega - emapiimaga.
Alalõug kooseneb vaid ühest (hamba)luust. Hambad eristatakse lõike-, silma-, ja purihammasteks.
Trummiõõnes on kolm kuulmeluukest, vasar, alasi ja jalus. Kahepaiksetel, roomajatel ja lindudel on üks kuulmeluu.
Süda sarnaneb lindude südamele, on neljaosaline, ühe (vasaku) aordikaarega. Vere punalibledel puuduvad tuumad, mis suurendab nende hapnikumahtuvust.
Nüüdisajal (seisuga 1987) elab ligi 4500 liiki imetajaid.
[redigeeri] Imetajate kehaehitus
Väliselt on kõik imetajad eriilmelised. See tuleneb sellest, et imetajate elukeskond on erakordselt mitmekesine, mis hõlmab maapinda, puude võra, pinnast, vett, õhku. Väga erinevad on ka keha mõõtmed, näiteks alates kääbus-ripskariliku 3,8 cm ja 1,5 grammi kuni sinivaalani, kes ulatub üle 30 meetri ja 150 tunnini.
[redigeeri] Katteelundkond
Imetajate katteelundkond võtab vastu välisärritusi ja kaitseb organismi väliskeskkonna negatiivse mõjude eest.
Nahk koosneb imetajatel, nagu ka selgroogsetel kahest kihis, välimisest marrasnahast ja sisemisest ehk pärisnahast. Nahk on kaetud karvadega. Karvad sisaldavad pigmenti, mis määravad ära välise värvuse. Pikemad ja tugevamad pealiskarvad kaitsevad nahka ja pehmemaid aluskarvu ehk villkarvu mis kaitsevad külma ja sooja eest. Nahas on palju näärmeid: higinääre, rasunääre, mille eritis hoiab karvad märgumatutena ning naha elastnsena. Paljudel liikidel on rasunäärmetest kujunenud ka erilised lõhna- või haisunäärmed. Higinäärmetest on tekkinud ka piimanääre. Imetajate nahk on paks ja elastne, selle alumise kihi alla koguneb rasv.
Katteelundkonna hulka lisaks karvadele loetakse ka varvaste kaitseks kujunenud küünised, küüned, sõrad või kabjad, lisaks ka sarved (peale hirvlaste), [sarvsoomus]ed ja nahanäärmed.
Vaid vaalalistel, veelise eluviisiga vaalad ja delfiinid on nahk karvutu.
Naha üldpaksus ja tugevus erineb liigiti väga.
[redigeeri] Skelett
Koljut iseloomustab suhteliselt suur ajukolju, mis on tingitud aju suuremast mahust. Koljuluud kasvavad kokku hilja.
[redigeeri] Lihaskond
Imetajate lihaskond on liigutuste mitmekesisuse tõttu väga diferentseeritud.
[redigeeri] Närvisüsteem
[redigeeri] Imetajate bioloogia
[redigeeri] Seedeelundkond
[redigeeri] Hingamiselundkond
[redigeeri] Vereringe
[redigeeri] Erituselundkond
[redigeeri] Sigimine
[redigeeri] Füsioloogilised eripärad
[redigeeri] Ökoloogia
[redigeeri] Imetajate praktiline tähtsus
[redigeeri] Imetajate kodustamine
[redigeeri] Imetajate põlvnemine
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Välislingid
