Aero L-39
Allikas: Vikipeedia
|
||||||
|---|---|---|---|---|---|---|
 |
||||||
| Tehnilised näitajad
|
||||||
| Pikkus | 12,13 m | |||||
| Tiivaulatus | 9,46 m | |||||
| Maks. kiirus | 750 km/h | |||||
| Lennukaugus | 1,000 km | |||||
Aero L-39 Albatros on Tšehhoslovakkias kuuekümnendatel aastatel loodud õppelennuk. L-39 ehitati asendamaks eelnevat treeninglennukit L-29 Delfin. Aero L-39 oli esimene turboreaktiivmootoriga õppelennuk maailmas ning see asendati hiljem Aero L-59 Super Albatrosiga. Albatros on enimkasutatud treeninglennuk maailmas.
Sisukord |
[redigeeri] Areng
L-39 esmalend toimus 4. novembril 1968 ning 1971. aastal võeti see Nõukogude Liidus, Tšehhoslovakkias ja teistes Varssavi Pakti riikides teenistusse. Ajavahemikus 1971-1999 valmis 2921 Albatros L-39/59 perekonna lennukit. Neid eksporditi 16 riiki, teiste hulgas Vietnami, Rumeeniasse, Bulgaariasse, Kuubale, Iraaki ja Alžeeriasse.[1]
Kaheksakümnendate aastate alguses alustati L-39C edasiarenduse L-39MS loomist, millele plaaniti võimsam mootor, tugevam kere, pikem nina ja uuendatud kokpit. L-39MS sai arenduse käigus uueks nimeks L-59 ja tegi esmalennu 1. oktoobril 1986.
[redigeeri] Hetkeseis
Tänapäeval on mitmed Albatrosid endiselt Ida-Euroopas, Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas õppelennukitena või püüdurhävitajatena kasutusel. Ulatuslikult on teenistuse lõpetanud Albatrosid leidnud kasutust eralennukitena. Ainuüksi Ameerika Ühendriikides on eraisikute valduses üle 250 lennuki.
[redigeeri] Variandid
- L-39X-02 kuni L-39X-11 - prototüüplennukid
- L-39C - hävituslennuki standardvariant
- L-39V - sihtmärgipuksiir
- L-39ZO - mitmeotstarbeline hävituslennuk, lisatud kaks tiivaalust pülooni (kokku neli)
- L-39ZA - L-39ZO edasiarendus, varustatud GSh-23 tüüpi 23-millimeetrise kahuriga
- L-39Z/ART - Tai relvajõudude variant, varustatud ettevõte Elbit elektroonikaga
- L-39MS - L-39C edasiarendus, tehtud mitmed täiendused lennuki kerele. Hilisem nimi L-59
- L-139 - L-39C edasiarendus, varustatud lääne elektroonikaga ja Garrett TFE731-4 mootoriga
